Suhtlemine lähendab ametkondi

Veeteede ameti Pärnu navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Urmas Õunap ja tema juhitav ametkond vastutavad läänerannikul ja saartel majakate ja muu merel liikumist suunava märgistuse eest. Foto: Urmas Luik

Homme kohtub maavanem Andres Metsoja taas Pärnus asuvate riigiametite juhtidega, nädalapäevad tagasi tegi ta tutvusringiga algust, et saada ülevaade, kes ja millega toimetab, ning madaldada suhtlemise kaudu ametkondlikke tõkkeid.

Esimest korda nii maavalitsuses kui ametkondade esindajate vahel toimunud arupidamise järel küsis siinkirjutaja osalejatelt arvamusi.

Valik seisukohti on lugeja ees mööndusega, et kontoriga on Pärnus esindatud ametkonnad, mille tegevusala hõlmab mõnel juhul veerandit Eestist, näiteks keskkonnainspektsiooni Lääne regioon, mille kontor on Roheline 64, kuid bürood asuvad Hiiu-, Saare-, Lääne-, Rapla- ja Järvamaal. Lääne regionaalne maanteeamet paikneb Suur-Posti 20, kuid hõlmab töösuhetes Hiiu- ja Saaremaad, Lääne- ja Viljandimaad, Pärnu maakond kaasa arvatud.

Mõistmise suunas

Esimene kohtumine tähendas tutvumist ja põgusat ülevaadet oma ametkonna tööst. Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent valutas südant kultuuripärandi säilimise pärast.

“Kui teha kiiret statistikat, siis meie 326 ehitismälestisest on 36 avariilises seisus, see tähendab katustamata või amortiseerunud katusega. Riigieelarvest 2010. aastaks maakonnale eraldatud 570 000 krooni on kasin abi mälestiste omanikele,” tõi Rent kohalolijad otsesõnu argipäeva.

Rent märkis, et muinsuskaitseameti ootused on ennekõike seotud kultuuripärandi säilimise ja selleks vajalike tingimuste tagamisega. “Loodame väga, et maavanema algatus aitab tõsta fookusesse ja seada prioriteetide pingereas olulisele kohale meie kultuuripärandi, olgu need siis riiklikult kaitstavad mälestised või kohaliku tähtsusega objektid,” nentis ta.

Viljandis toimib

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni peakontor asub Viljandis Paala tee 4 ja piirkonda juhitaksegi sealt. Regiooni juhataja Kaido Kansi kinnitas kogemuslikult, et igapäevane, -kuine või -kvartaalne infovahetus regiooni või maakonna riigiametitega aitab orienteeruda ja mõista riigi arengu suundi ja vajadusi kohapeal.

“Isegi info mingi ameti loomisest või ümberstruktureerimisest annab killu üldises riigi arengu mõistmises,” väitis Kansi. “Suhtlemine teiste ametite esindajatega maakonna või piirkonna juhtide tasandil ja elementaarsete suhtlemisharjumuste kujundamine on suureks abiks valdkondlike küsimuste lahendamisel.”

Piirkonna arengusse panustamine algab Kansi sõnutsi keskkonnast, mis seob endaga mitme muu ameti, sealhulgas maavalitsuse otsuseid, olgu või tuuleparkide või planeeringute kohta.

“Integreeritud küsimustele vastuste leidmine nõuab eri spetsialistide kompetentsi,” mainis ta. “Ühe ameti sees jalgratast leiutada pole vaja. Kui maavanemal on koordinaatorina tööriist eri ametite kompetentsi näol, on keskkonnaametil alati rõõm oma osa pakkuda ja koostööd teha. See vahest ongi piirkonna arengu alustala.”

Kaido Kansi mõtet maavanemaga kohtumiste vajalikkusest jagas keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni juhataja Teet Sepp, sest tema juhitaval inspektsioonil on koostöökohti kohalike omavalitsuste ja paljude ametkondadega.

“Igapäevaselt teeme koostööd väljakujunenud partneritega, aga maakonnas on mitu ametkonda, millega kokkupuudet on vähem, ning võib esineda juhtumeid, kui lahenduste otsimisel takerdutakse ametkondade rangelt piiritletud pädevustesse ja kohustustesse,” nentis Sepp.

Sepa arvates saab eri valdkondades toimuvaid muudatusi-protsesse teadvustades leida ühiselt lahendusi maakondlikele probleemidele, pakkuda üksteisele abi ja vajadusel osata seda küsida ning aidata nii kaasa piirkonna tasakaalustatud arengule.

Tulevikku nähes

“Selleks, et olla kasulikum regioonile, on hea omada informatsiooni ja teada piirkonna arengut,” arutles Urmas Õunap, kes on veeteede ameti Pärnu navigatsioonimärgistuse talituse juhataja.

Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus panustab ohutu meresõidu kindlustamisse ja teadmine regiooni üldprobleemidest lisab võimaluse olla tulemuslikum.

“Kindel on ka see, et kui maavanem teab ja tunneb maakonnas esindatud juhte, saame osutada operatiivsemalt abi probleemide kerkimisel ja olla sellega kasulik maakonnale,” mainis Õunap.

“See kutse ei üllatanud mind, taolisi kohtumisi on osa meie regiooni maavanemaid pikka aega korraldanud, näiteks Viljandi- ja Hiiumaal,” ütles Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik. Ta lisas, et eelmise maavanema Toomas Kivimägiga olid tal väga head töösuhted ja infotunde polnud vaja.

“Teede ala küsimused oleme alati maavalitsusega läbi arutanud, seega sellest vallast vaevalt midagi väga uut tuleb. Kohtumine maakonnas paiknevate ülejäänud riigiasutuste juhtidega on kindlasti huvitav ja võib-olla kasulik kõikidele osalejatele,” rääkis Raadik.

Mida ootavad riigiasutuste juhid maavanema kabinetis toimuvast tutvumis- ja vestlusringist? Ehk sobivad vastuseks Enn Raadiku sõnad, et tahetakse teada tema ootusi, kavatsusi ja hinnangut riigiasutuste töö suhtes just maakonna vaatevinklist.