/nginx/o/2010/04/07/344528t1hf7ed.jpg)
Ressursside efektiivse kasutamise nimel oli Pärnu pataljoni sulgemise otsus 2004. aastal õige ja 2010. aastal on raskesti mõistetav, miks tahetakse otsuseid tagasi pöörata, leidis kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Uut jalaväepataljoni Pärnusse ei tule
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
7. aprill 2010, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Kodanikujulguse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ning MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu 3. aprillil korraldatud riigikaitselisel ümarlaual osalesid peale kaitseministri maaväe juhataja kolonel Indrek Sirel, Pärnu maavanem, Pärnu linnavalitsuse ja -volikogu, naisorganisatsioonide, reservohvitseride kogu esindajad.
Kolonel Sirel ütles, et Pärnu pataljoniga kaasnenud kodanikualgatust ei tohi alahinnata, see näitas kodanike jõudu. Osa taktikalisest õppusest ”Kevadtorm” toimub Pärnumaal ja siis näeb Pärnus ehk taas kaitseväelasi.
Aaviksoo soovitas pärnakatel suhtuda konstruktiivselt Lääne kaitseringkonna staabi asumisse meie linnas, sest seda on palju rohkem kui mõnes teises maakonnas.
Veel jäid kõlama järgmised mõtted: sõjaväelaste rehabilitatsioonikeskus Pärnusse võiks olla mõeldav NATO tasandil, kuid kes maksab arved?
Riigikaitseõpetus koolides jäägu vabatahtlikuks, aga kui küllalt suur hulk õpilasi seda soovib, peab kool vastavat õpet võimaldama.
Lasketiirude probleem maakondades on terav, huvilised peaksid ise raha kokku panema. Tori sõjameeste mälestuskirik võiks tutvustada end maailmas ja otsida samasuguseid kirikuid. Pärnu linnavalitsus astugu samme mereväega teise vapialuse saamiseks, kuna eelmine läks vanarauaks, uue pühitsemise tseremoonia oleks paslik hansapäevade ajal.