Kihnu vajab lennuki kõrvale jääklassi laeva

Kihnu lennuvälja rajale paigaldati 2007. aastal kärgkate, mis parandas lennuühenduse pidamist saarega, kuid ilmastiku muutmine ei allu inimvõimetele. Pildil maandub Kihnus kaheksakohaline AS Aviesi lennuk.

FOTO: Urmas Luik

Kuigi Liivi lahe suurim saar Kihnu on mandrist vaid 12kilomeetrise veetee taga, muutus poole tuhande kihnlase elu nädala alguses selliseks põrguks, et maavanem Andres Metsoja kutsus eile hommikul kokku välknõupidamise.


Põhjust tekkinud olukorraga tõtt vaadata andis teadmine, et esmaspäeva hommikul ei tõusnud Pärnust õhku Aviesi lennuk, mandri ja saare vahel tublit tööd teinud hõljukil purunesid katteballoonid ja Kihnu väinas võimutsev jää ei lase parvlaeva liikuma.



Kuu lõpus kohtub maavanem Pärnus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleriga. Poolte ühine arvamus olukorra lahendamiseks taandub vajadusele jääklassi laeva järele. Nii inimeste kui kauba üleveoks.



Andmata koolitunnid


Kihnu vallavolikogu esimees tuli Pärnusse juba esmaspäeva õhtul, et olla kolmapäeva hommikul kell üheksa maavalitsuses. Ta ei riskinud reisi mandrile jätta teisipäevale, sest ei olnud kindel, et ta saarelt liikuma pääseb.



“Probleem ongi korrapäratuses, sest inimesed ei tea pea ühelgi päeval arvestada, millal nad mandrile pääsevad,” tõdes Kihnu vallavanem Ingvar Saare.



Vallavanema sõnutsi on asi eriti hulluks läinud viimastel päevadel ja tema juttu kinnitas Kihnu kooli direktori kohusetäitja Heido Pärtel. Näiteks või esmaspäev, 5. aprill, kui jäid ära 5.-9. klassi ainetunnid, sest matemaatika-, füüsika-, keemia- ja muude ainete õpetajad, kes käivad tööle mandrilt, ei saanud endast olenemata põhjustel tööle lennata.



“Esmaspäeva õhtul toimus lend ja nad said kohale, aga täna (kolmapäev, toim) hommikul on jälle nii, et pole, kes annab ajalugu, vene keelt ja kehalist kasvatust, sest lend on Pärnus kella kümneni edasi lükatud ja tunnid algavad meil koolis kell üheksa,” nentis Pärtel.



Reedel linna läinud ei pääse koju ega kooli, mandril gümnaasiumides õppijad ei saa koju ega kooli. Seda ajal, kui udu takistab lendamist ja jää laevaliiklust.



Toidukaup poest otsas


Koolidirektori kohusetäitja ütles tõeks kuulduse, et söögitädidel pole olnud paar korda leiba-piima lauale panna, sest millegagi ei olnud mandrilt toidukaupa üle laguneva jääkaane saarele sõidutada.



“Saarel on kolm kauplust, mis on lennuühenduse ebastabiilsuse tõttu pidevalt kaubata,” pihtis vallavanem Saare. ”Pole piimatooteid, leiba-saia, lihatooteid, letid on pidevalt tühjad.”



Kaupa toodi Kihnu viimati piirivalve lennusalga kopteriga munadepühadeks, 2. aprillil, kokku 590 kilo. Eelmine kaubapäev oli nädalapäevad varem, 26. märtsil. Eile rõõmustasid poepidajad taas mingigi koguse külmlette täitva esmase söögipoolise müükipaneku üle, sest lennuk tegi tavakohase kolmapäevase kaubareisi.



Loomapidajad on alla vandunud tihti esitatavatele nõuetele ja seepärast pole 16ruutkilomeetrisel saarel vaja appi võtta kahe käe sõrmi, et näiteks veel lehma pidavad entusiastid üles lugeda. Ja ega leibki iseenesest ahjus küpse.



“Lennukiga tassitakse kaupa, toit on meil tunduvalt kallim kui mandril,” tõdes põliskihnlane Veera Leas. “Kaubapäev on meil kord nädalas, ei tea, kui palju tuleb, peame arvestama oma vajadused nädalaks ette, mõnikord tuuakse alles eelmise nädala kaupa.”



Leas rõõmustas jää taandumise üle, nädalapäevad veel ja alata võib laevaliiklus. “Siis hakkab kõigil parem, saame inimese moodi kodunt välja, autoga linna ja seal marketitesse,” rääkis ta.



Ületuleval aastal


Kihnu vallavanema arvates puudub riigil talve- ja kevadperioodil koordineeritud süsteem, kuidas tagada korrapärane ühendus väikesaartega.



“Viimase 10-15 aasta jooksul pole oluliselt midagi muutunud, välja arvatud Kihnu ja Tõstamaa valla soetatud hõljuk,” tunnistas ta. “Tegemist on hädavariandiga, sest hõljuk ei kannata pidevat sõitmist jääl mahus, mis Kihnu vajadusi rahuldaks.”



Kihnlaste arvates on riik jäänudki talvise ühenduse päästerõngana lootma hõljukile.



“Ainus lahendus on jääklassi laeva ehitamine, mis oluliselt pikendaks navigatsioonihooaega aastaringseks,” märkis Saare.



Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper kinnitas, et ministeeriumil on kavas tellida Kihnuga ühenduse pidamiseks jääklassi laev. Laeva eelprojekt ootab teiste transpordiprojektidega rahastamisotsust valitsuselt. Rahastamine on kavandatud ühtekuuluvusfondi vahenditest ning liinile jõuab laev tõenäoliselt 2012. aastal. Kui rahastus kinnitatakse, saab hakata ehitama laevu, mille suhtes eeltöö on tehtud. Pikisilmi ootavad sellist otsust Kihnu, Vormsi ja Ruhnu elanikud.



Kihnu jääklassi laeva ehitamise maksumuseks on pakutud 130-180 miljonit krooni.




Lennuk muutus murelapseks


Paal Põlluste, Kihnu vallavolikogu esimees


Tänavune erakordne talv näitas välja looduse iseärasused ja ühistranspordi puudused, mis on Kihnumaaga. Samal ajal ei ole kihnlastel eelnevatel aastatel olnud nii head võimalust kasutada eri transpordivahendeid nagu läinud talvel. Aga kuna oli erakordne lumi, siis autoga sõidetav meretee jäi meil ametlikult olematuks ja see tekitas tõsiseid probleeme kihnlaste talvise kaubaga varustamisel.



Laevad lõpetasid navigatsiooni aasta viimaste päevadega. Siis oli võimalik tuua Kihnu viimane last kütust talvevaruks, 26. detsembril tellis maavalitsus eraldi reisi. Aga kütust kulus erakordsete lumeolude tõttu väga palju, meie varu olid piiratud ja on otsakorral. Nüüd on jää Sorgu ja Manija saarest alates Riia poole, nii et laht on osalt lahti. Loodame, et nädal veel ja siis saame laevadega opereerima hakata.



Selle talve murelaps on olnud lennuk. Ikka tuletatakse meelde seda, et vanad ajad olid paremad, kui An-2 lendas ja An-28. Kui võimas see oli, kui palju rahvast vedas ja kaupa … Praegune Islander võtab peale kaheksa reisijat ja natuke kaupa. Hädapärased asjad oleme tehtud saanud, aga ilm on ikkagi lennunduse põhivaenlane, hästi palju udust ja tuulist ning niisket ilma on olnud. Lennuk ei ole saanud kõiki reise teha.



Ega maavalitsusel ja riigil ole meile järgmisekski talveks oluliselt paremaid vahendeid pakkuda, kuigi laevatransport on ainuke ja õige. See tähendab jääklassi laeva, uut laeva. Loodame siin 30. aprillil kohtuda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleriga ja veel kord rõhutatult avaldada enda soovi, et Kihnu liinile on vaja jääklassi laeva, et tagada aasta läbi laevaühendus, nagu on Vormsiga.




Hõljuk vajab remondihalli


Jaanus Jürivete, Munalaiu sadamakapten, hõljukijuht


Hõljuki koormus läks suureks, sest ilmastiku tõttu kogunes lennuki seisupäevi palju. Märtsis vedasime ligi 700 reisijat Munalaiu ja Kihnu vahet ja tegime 64 reisi. Meie hõljuki kandevõime on 540 kilo, see natuke varieerub, sõltuvalt sellest, kui palju seal on parasjagu kütet, ka ilmastiku- ja jääoludest, nii et keskmiselt kuus reisijat ja pagas.



Talvel olid olud hõljukiga sõitmiseks head: oli selline jää, kus oli lumi peal. Nüüd, kui jää läks karedamaks päikese ja vihmailmade mõjul, hakkasid padjad kiiresti kuluma ja asi lõppeski katteballooni purunemisega. Kuna seda osa tuleb tellida Venemaalt, oligi selline seis, et … mis saab? Olukorrast väljapääsuks laenasime Eestis hõljukitega tegelevalt hooldusfirmalt ballooni, mis kunagi oli ostetud Piirissaare hõljukile.



Oleme targemaks saanud, näinud, mis seal täpselt kulub, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, kuidas ennetada rikkeid. Ja muidugi, hõljuki hooldusruumi on tarvis. Tõstamaa vald tegeleb sellega eelmisest aastast, aga hoone püstitamine Munalaidu looduskaitsealale ei ole mõne päeva küsimus, kuigi see seoti sadama planeeringuga.



Vaja on korralikku ruumi, kus saab hõljukit teenindada, tõsta, vahetada kuluvaid osi, balloone ja seelikuid. Tarvis on vahetuskomplekti, et kui ilmnevad kulumismärgid, saab osa kohe vahetada, saata parandusse või teha see ise korda. Praegu on tehtud remonti põlve otsas ja lumehanges, sellest on tingitud osa seisakuid. Kuna vajalik katteballoon tuleb Nižni Novgorodist, võtab see aega. Need valmivad nagu rätsepatööna ja mudelid modifitseeruvad pidevalt. Laos sellist kaupa ei seisa, tuleb lasta täpselt samasugused valmistada.




Uus alus peab jõudma liinile


Avo Rahu, Pärnu maavalitsuse transpordinõunik


Piirivalve lennusalga helikopteri oleme tellinud aastaid siis, kui Kihnu lennuväli on pehme ja lennuk ei saa sinna maanduda. Kui hõljuk läks jääkildude otsas katki, muutus helikopteri tellimine kuu alguses möödapääsmatuks.



Ma ei oska öelda, kui palju maksab helikopterireis Pärnust Kihnu, arvet me ei ole veel saanud, aga väidetavalt on lennutunni maksumus 13 000 krooni. Saame helikopterit kasutada, kui see on vaba. Seegi kord oli väike takistus, sest Ruhnu saar sai oma varem tellitud kaks reisi hommikul kätte ja meie neli reisi õhtu poole.



Seda vangerdust, et kui lennuki lendu edasi lükatakse või see ei toimugi, tellitakse lennujaama väikebuss, mis viib ootajad Munalaidu hõljukile, on kasutatud uskumatult palju. Sain taksofirmalt arve ja selle järgi on nad 40 korda kutsutud märtsi jooksul Munalaidu sõitma. Hõljuk on teinud selle 40 korra taksosõidu pealt 64 reisi Kihnu ja Munalaiu vahel. Ja lennuk veel 62 reisi, nii et kihnlane üsna reisib.



Tahaks loota, et jääklassi laeva ehitamine ja liinile tulek ei ole helesiniste silmade unistus. Teades vajadust ja kihnlaste soove ning asjaomaste ametkondade arvamusi, on jäänud kõlama, et jääklassi laev suudab rahuldada meie reisimise vajadused. Peale selle kaubavedu, sest kaubale on lennuk tõesti väike. Kui me neli aastat tagasi riigihanget tehes selle lennuki valisime, arvasime, et reisijatele sellest piisab, ja uskusime, et kaubaveoga saame hakkama. Uus riigihange on ootamas ja küllap me neid tingimusi arvestades seda koostama hakkame. Peame valmistuma 2010/2011 perioodiks, sest 30. aprilliga lõpeb lennufirma Avies ja maavalitsuse vahel sõlmitud leping.

Tagasi üles