Metsanädal viib raierahu ajal mõtted ikkagi metsa

Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse metsanduse eriala õpilased valmistuvad saemeeste võistlusteks, pildil paremalt teine täna Tartus Baltimaade tippude kõrval Kevadkarika omanikuks pürgiv Egert Vahter. Foto: Urmas Luik

Täna algab 30. aprillini kestev üleriigiline 18. metsanädal “Mets toidab ja katab”, mille avab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tänavuses metsapealinnas Tartus, seejärel toimub maaülikoolis visioonikonverents “Võtame metsa kasutusse”.

Samal ajal kui mitme riigi metsandusala tipud rohelise kulla kõlistamisest kõnelevad, algab maamessi keskuses raievõistlus “Kevadkarikas 2010”, millest teiste seas võtab osa Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskuse metsanduse eriala teise kursuse õpilane Egert Vahter. Kuidas tal Baltimaade tugevamate saemeeste hulgas läheb, selgub õhtuks.

Paar päeva tagasi treenis noormees õpingukaaslastega võistluste eel Tihemetsa töökoja taga platsil metsandusõpetaja Arnold Schmidti juhendamisel.

Tava jätkaja

Tuleva nädala keskel algavad Jõgevamaal Luua metsanduskoolis õpilaste kutsevõistlused, kuhu PKHKd sõidavad saemeestena esindama Marko Loorberg, Ragnar Rosenberg, Peeter Laur ja Janari Bertel.

“Ma saan metsas kohe aru, kes areneb kiiresti või on enne juba midagi saaginud,” kinnitas õpetaja Schmidt, mõeldes saemeeste praktikatundidele.

Täna Tartus ja järgmisena Luual toimuvatel võistlustel on viis ala: saemontaaþ (saag lahti ja kokku aja peale), täpsuslangetamine, järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Harjutamine teeb meistriks, see ilmneb treeningut ja sellesse suhtumist jälgides.

“Ma olen Viljandist, valisin metsanduse sellepärast, et lapsest saadik olen metsas käinud. Kuigi olen linnapoiss, on meil maakoht metsa sees,” rääkis Egert Vahter. Lisades, et tema onu on metsas tööl ja lähedaste hulgas on Tihemetsa lõpetanuid.

“Peab trenni kõvasti tegema, harjutama, hea saag peab olema,” loetles Vahter, kellel PKHKs on õppida poolteist aastat. Seejärel tahab ta metsanduse erialal õpinguid jätkata maaülikoolis.

“Võistlusjuhendi järgi tundub kõige keerulisem laasimine. Selle peab kiiresti ära tegema, ei tohi jääda tüükaid üle kahe millimeetri,” selgitas Vahter.

Seda, kuidas õnnestus treeningul langetuslõige ja laasimine, mõõtis kolmanda kursuse õpilane Rivo Tootmaa, kes harjutusplatsil oli õpingukaaslastele toeks.

Vahteri koolikaaslane, Viljandimaalt pärit Marko Loorberg kinnitas, et metsandus on huvitav ala ja mets ei jäta kedagi nälga. PKHK metsanduse eriala õpilasena käis temagi Norra Kuningriigis sõpruskoolis hiljuti metsanduspraktikal ja rääkis, et kogemus on kasulik, sest näed koolis masinaid, mida meil ei ole võimalik eriala omandajatele võimaldada, näiteks harvesteri ehk langetustraktori stimulaator.

Tartu asemel Tihemetsa

Tihemetsa alevikus hoiab PKHK Voltveti koolituskeskus metsanduse erialaga tava, mis algas 85 aastat tagasi, kui häärberis hakkas tööle Voltveti metsakool.

Varem ehk 90 aastat tagasi, 1. mail 1920, oli moodustatud kunagise Voltveti mõisa metsast omaette metskond. Kuigi nende märkimisväärsete sündmuste tähistamine jääb 23.-30. aprillini kestvast metsanädalast ja selle keskpunktist Tartust välja ja kaugemale.

Mineviku väärtustamiseks ja tuleviku toetuseks moodustatud MTÜ Tihemetsa Vilistlane tegeleb 3. juulil toimuva vilistlaste kokkusaamise ettevalmistamisega (www.tihemetsa.ee/vilistlane/index3.htm).

“Tihemetsa metsi on majandatud kogu 90 aasta jooksul heaperemehelikult, see tähendab rangelt metsamajanduskava alusel,” kinnitas Voltveti koolituskeskuse metsanduse ja jahinduse õpetaja, Tihemetsa metsaülem Väino Lill.

Okaspuumetsades on raiering keskmiselt 90-100 aastat, praegused metsaistutajad seda aega, kui puu raieküpseks saab, ära oodata ei jõua.

Eilsest algas riigimetsas kevadine raierahu, mis kestab 15. juunini, et lasta metsalindudel-loomadel rahulikult pesa punuda ja järelkasvu ilmale tuua. Ennekõike hoiab raiete peatumine vanades okaspuumetsades õõnespesitsevaid linde, nagu kakud ja kullilised.

Metsades tähendab see taimede istutamist, noorendike uuendamist ja muidki töid, kus saagide ega masinate müra kuulda pole.