Katse õpetada pärnakadki oma naabri varal silma peal hoidma on vähem kui poolteist aastat pärast linna esimese naabrivalve piirkonna loomist liiva jooksnud.
Naaber ei taha valvata
23. aprill 2010, 10:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähe sellest, et naabrivalvepiirkondi pole juurde loodud, kaotatud on naabrivalve Pärnumaa projektijuhi ametikohtki.
Nagu selgitas MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe, ei saanud nad projektijuhti enam ametis pidada, kuna Pärnu linnavalitsus ei leidnud võimalust talle palga maksmiseks raha anda.
Tulika ja Humala tänaval loodud naabrivalvesektor funktsioneerib Ristmäe selgitusel projektijuhitagi. Küll võib organisatsiooni laienemine soiku jääda, kuna aktiivset ega korraldatud teavituskampaaniat pole enam võimalik teha.
Tõsi, projektijuhi vedamiselgi ei õnnestunud pärnakaid naabrivalve usku pöörata. Ehkki ühingu hüvesid tutvustati nii Raeküla, Vana-Pärnu kui kesklinna inimestele. “Inimesed on öelnud, et võiks küll teha, aga tundub, et see jääb rohkem initsiatiivipuuduse taha,” nentis Ristmäe.
Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo tõdes, et naabrivalvega liitumisel on üsna tihti motivaatoriks elanike turvatunde vähenemine, näiteks piirkonnas hiljuti toimunud kuriteo tõttu. “Selle põhjal võib öelda, et pärnakate turvatunne on endiselt kõrge ega peeta vajalikuks algatada lisategevusi turvalisuse tõstmiseks,” pakkus ta.
Ristmäe toonitas, et kohaliku eestvedaja puudumine ei tähenda, nagu ei võiks Pärnusse naabrivalve piirkondi luua. Nüüd tuleb juhiste saamiseks ühendust võtta MTÜ Eesti Naabrivalvega.