Marika Pärk: Kontserdisuve kaunistavad ooper, orelid ja bassihääled

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.
Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk. Foto: Urmas Luik

Pärnu kontserdimaja lõpetab oma hooaja laupäeval, 15. mail Bremeni filharmoonikute ja Eesti rahvusmeeskoori kontserdiga. Direktor Marika Pärk peab lõppevat hooaega edukaks: sõltumata masust ja kärbetest, on kontserdimaja elus ja inimesed pole kontserdilkäimisest sugugi loobunud.


Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk, kuidas hooajale tagasi vaatate? Mis laadi muusikat pärnakas hindab ja kas mõni kontsert on pidanud ära jääma vähese publikuhuvi tõttu?

Eelmise hooajaga võrreldes suurenes kontsertite üldarv, kuid publikuarv vähenes pisut. Ei saa öelda, et Pärnus midagi talvel ei toimu: septembrist maini on meie majas olnud 98 kontserti ehk keskmiselt kümme kontserti kuus. Poole neist korraldas Eesti Kontsert.

Jätkuvalt on kassahitid pühademuusika kontsert jõulu esimesel pühal ja Hennessy kontsert, mis on Pärnus kujunenud pidulikuks aastalõpuürituseks. Sel hooajal käis Pärnus üle tüki aja külas rahvusooper Estonia ja mõlemad “Minu veetleva leedi” etendused said väga hea vastuakaja. Eelkokkulepped on sõlmitud järgmise aasta veebruariks, et muusikateater taas meie majja jõuaks.

Tagasilööke publiku suhtes pole olnud lasteprojektidel, täismaja kogus lasteooper Saabastega Kass. Lasteprojektide lõppedes on alati hea tunne näha kojuminejate säravaid silmi. Kontserdipublikut peab kasvatama maast-madalast ja loodan, et lapsed leiavad tee meie majja aastategi pärast.

Päris ära pole midagi jäänud, küll on mõnel kontserdil olnud oodatust pisut vähem külastajaid. Varasematel aastatel armastas Pärnu inimene muusikalisi suurvorme, kus laval olid suured koosseisud, koorid ja orkestrid. Praegu on huvi suurem pigem üksikartistide või välisesinejate ja põnevate kollektiivide vastu.

Ülejäänud kontserdikorraldajate üritustest võeti väga soojalt vastu Jaan Tätte kontsert, tohutut publikuhuvi on tekitanud sel pühapäeval toimuva saate “Laulud tähtedega” finaalkontsert. Mul on hea meel koostööst Ruut Productionsiga, et nad toovad meie majja oma võistluste finaalid, olgu tegemist Eesti laulu või superstaari otsimise või laulvate tähtedega.

Piletihinnad on kontserdimajas sõbralikud?

Oleme inimestele tänulikud, et nad pole meid raskel ajal unustanud. Sellepärast pakume 15. maini kassas suviste kontsertide pileteid 30 protsenti tavalisest soodsama hinnaga. Allahindlust pole vaid Pärnu ooperipäevade piletitele, kuna ooper on paratamatult kallim ja eksklusiivsem kunstiliik, kõik teised suvekontserdid meie majas, raekojas ja Eliisabeti kirikus on aga soodusmüügis.

Eesti Kontsert pole kaasa läinud käibemaksumuudatustest tuleneva hinnatõusuga, tavapilet maksab ikka 120-140 krooni, vaid pühadekontserdid on kallimad. Mõnele suvisele kontserdile oleme pannud veidi kõrgema hinna lootuses, et alla kümne euro maksev pilet pakub huvi turistidele, aga Eesti inimesele on ka 150 krooni päris suur raha.

Teised kontserdikorraldajad teevad soodustusi suhteliselt vähe ja kommertskontsertide piletihinnad on küllalt kõrged. Samal ajal on kõik suhteline: “Laulud tähtedega” finaalkontserdi piletid on päris kallid, aga ostetakse palju. Võib-olla ootab mõni inimene ühte esinejat või projekti terve aasta ja on selle eest nõus kui tahes palju välja käima. Iga kuu kontsertidel käiv inimene on ehk hinnatundlikum ega saa endale kõike lubada.

Mida põnevat suvehooaeg Pärnu kontserdimajas endaga kaasa toob?

Kõige rohkem publikut ootame muidugi Pärnu ooperipäevadele. Valgevene riiklik ooperi- ja balletiteater pole varem kunagi Eestis käinud ja ooperipäevadel etenduv “Vürst Igor” oli viimati Estonia mängukavas 1950-nendatel aastatel, nii et terve põlvkond pole seda ooperit näinudki.  

Kontserdimaja uksest sisse astuda on suvel põhjust vähemalt kord nädalas. Kammersaalis on suviselt kergemad projektid. Jätkuvalt jõuab Pärnusse augusti esimesel nädalal Tallinna orelifestival, mis toob viis vahvat kontserti Eliisabeti kirikus nii jazz’i võtmes kui solistide ja kooriga.

Koostöös Pärnu filharmooniaga käivitub kammermuusika sari, mille raames toimub kuus kontserti Pärnu raekojas. Jaanuaris külastas Eesti kontserdimaju kunagine menukas poppansambel Pesnjarõ, Pärnus võib seda gruppi näha augustis.

Mehiste häälte armastajad saavad juunis nautida kolme Peterburi basso profundo kontserti. Madalaimad meeshääled, mis üldse olemas, esitavad nii Vene romansse ja rahvalaule kui klassikalist muusikat.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles