Uus rohtaed võtab iga päevaga kenamat ilmet

Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse veel pilla-palla aed saab õige jume enne suurt sügist. Foto: Ardi Truija

Pärnumaa uue keskkonnahariduskeskuse aias käib usin haljastamine ja kergliiklusteede rajamine, keskuse avamise päevaks ehk 5. septembriks paika saavate valgustite kohti võib esialgu veel üksnes aimata.

„Aia kõige suurem võlu on see, et ta on nii suure pinnaga konkreetne territoorium,” tõdes Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktor Kaire Narva. „See annab väga palju tegemisvõimalusi.”

Ehkki tulevane muruväljak võtab tänu viimastel päevadel taevast sadanud vihmale, kuid ka kunstkastmisele ilusat ilmet, samuti on niisama hästi kui valmis tiigikene aia keskel, on hulk töid veel teha.

Nii näiteks ei vihja praegu miski sellele, et keskuse hoovi tuleb peenramaa ehk taaselustub tänapäevasel kujul kooliaed, mida vanema põlvkonna inimesed peaksid oma noorpõlvest hästi mäletama.

„Ega lapsed enam päris täpselt teagi, kus kartuli viljad kasvavad,” selgitas Narva muigamisi näidispeenarde rajamise tagamaad.

Liiati on läbi aegade ikka ja jälle räägitud töökasvatuse olulisest osast õppetöös.

Pärnumaa uue keskkonnahariduskeskuse aias saavad sõnad tegude katte.

Ent peale võimaluse käsi mullaseks teha on keskuse tulevasel väga erinevaid taimeliike kasvatama plaanitud aiamaal puhtpraktiline roll. Ehk sellest kujuneb paik, kus keskkonnahariduskeskuse kohviku kokad murravad värsket maitserohelist või kust köögiisandad saavad roogade tarvis muidki kunstrammuta kasvanud aiasaadusi.

Kui rääkida esialgu vaataja silma eest saladuseks jäävast, siis kindlasti aia A. H. Tammsaare puiestee poolses servas puudesalu alla kavandatud väliõppeklassist.

Aga samuti tuleb märkida, et praegu üsnagi lage aed täitub puude ja põõsastega tasapisi, ka lisandub sinna pidevalt ühte ja teist.

„Homme toome suuri maakive, mis siin haljastaja silme läbi vaadatuna peaksid dekoratiivelementidena olema,” ütles Narva esmaspäeval. „Maja valmimise künnisel avastame kogu aeg selliseid asju, mille peale pole jõudnud mõelda, aga mida oleks kiirelt vaja toimetada.”

Küll ei tõtata esiotsa puude ja põõsaste muretsemisega. Pealegi ei saa keskus väga laiutada, sest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) uue rajatise haljastusprojekti ei rahastanud, samuti on kinni muud rahakraanid.

Nii tõotab selles valdkonnas pikkade sammudega edenemist avamispäev, kuhu kutsutuid ei oodata mitte lillebuketi, vaid istikuga näpus.

Et pidulised muretseksid lindilõikamise puhuks just haljastusprojektiga ette nähtud taimi, saadab keskus peagi üritusele palututele nn pulmanimekirja, kus loetletud, milliste istikute üle oleks keskkonnahariduskeskuse rahval eriti hea meel.

„Loodame, et see idee kannab vilja,” lausus Narva. „See oleks igaühe parim võimalus taimede soetamises osaleda.”

Kes on uusehitist juba kaemas käinud, on pannud kindlasti tähele, et rohelust pole mitte üksnes keskuse taga, vaid seda jätkub hoone kõrvale ja ettegi.

„Istutusalal on arvesse võetud eri liikide värvusi ja kõrgusi, seal ei ole midagi juhuslikku,” rääkis Narva maja ees olevatest ümmargustest peenardest. „Peab kõigest ettenähtust kinni pidama ja kõike peab istutama nii, nagu plaani peal ette nähtud – eks me püüa nende taimede, puude ja põõsastega hakkama saada.”

Kenasti peab hakkama saama seda enam, et keskus ja selle aed asuvad kõrghoonete akende all, korrusmajad on aga koduks suurele hulgale koolijuntsudele ehk neile, kelle jaoks keskus eelkõige rajatud.

„Loodame, et kõik, mida teeme, on rõõmuks nende kortermajade lastele ja üha enam jõuab neid meie majja,” sõnas Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktor Kaire Narva.