Eile avati Pärnus Tammsaare puiestee 57 tänapäevane keskkonnahariduskeskus. Pärnu omavalitsuste ühisprojektina valminud moodsas majas hakatakse keskkonnaharidust andma nii linna kui maakonna õpilastele.
Keskkonnahariduskeskus pidas avamispidu
6. september 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavapärase lindilõikamise asemel saagis keskkonnahariduskeskuse ning Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktor Kaire Narva koos linna, Pärnumaa omavalitsuste liidu, ehitajate esindaja ja teiste asjaosalistega tükkideks jämeda palgi, mis nahast siltide ja käepidemetega “meeneteks” jaotati. Pärast tutvustavat ringkäiku põneva välisilme ja omapärase sisekujundusega hoones näidati huvilistele esimest filmi uhkes 50kohalises planetaariumis.
Taevatähed käeulatuses
Mõni tund tagasi käisid majas kibekiired ettevalmistused: sätiti paika laudu-toole ja lillevaase, eemaldati kaitsekilesid ja pühiti kõnniteid.
“Tunne oli hommikul natuke ärev, aga ehitaja andis keskpäeval võtmed üle ja nüüd on päris rõõmus olemine,” ütles Kaire Narva, kes peoteeninduse töötajatele viimaseid juhtnööre jagas. “Esimesed viis päeva oleme siin majas sisse elanud, nüüd pärast avamispidu jätkame kastide lahtipakkimisega.”
Maja sisustamine alles kestab: töötatakse Pärnumaad tutvustava püsiekspositsiooni projekti kallal, paika tuleb panna vitriinid, õppemängud, õppeklasside sisustus, arvutid ja audiovisuaalsed lahendused, kolimist ootavad loodusmaja väikeloomad ja peagi saabuvad akvaariumid.
Dekoratiivpaneelid varjavad kohati tühimikke seintes, kuhu tuleb eritellimusel valmistatud riiuleid. Narva jutu järgi nähti riiulite sobitamisega palju vaeva, sest sirgeid seinu hoones pole – kõik on pehmelt kaarjas ja looklevate vormidega.
Hoone esimesele korrusele kolivad Pärnu loodus- ja tehnikamaja loodusklassid ning merebioloogia labor, teisel korrusel asuvad liigirikas talveaed, kohvik ja näitusesaal.
Kasutamisvalmis on observatoorium ja planetaarium, mille hiiglasliku kupli legosarnastest detailidest kokkupanek oli ehitajatele väljakutse. Algul plaaniti kuppel katta krohviga, kuid lõpuks otsustati visuaalselt omapärane konstruktsioon jätta väljastpoolt avatuks.
Planetaarium mahutab 50 taevauudistajat, koolidele pakutakse 12 astroloogiaalast õppeprogrammi, mis kõik riikliku õppekavaga seotud.
Taimed ja laboritehnika kolitud
Külastajaid üllatavad looma- ja linnutopised, mis piiluvad majas nii treppide varjust kui eri tasapindadelt.
Kasvuhoonealale on kolitud loodusmaja arvukas taimekollektsioon, mis vaheseintega jaotatud eri temperatuuriga sektsioonideks. Jahedamatest sektsioonidest jõuab uudistaja troopilise kliimaga aladele, kus tunnevad end hästi eksootilisemad taimed. Nii kasvuhoonealal kui kogu hoones on kliimaseadmed ja varjutuskangad, mis suuri klaaspindu ülekuumenemise eest kaitsevad.
Avamispäeval pakkis mereökoloogia ringi juhendaja Jüri Tenson silmanähtava rahuloluga lahti äsja keskkonnalaborisse saabunud mõõteriistu.
“Paremini enam ei saa ja rohkem poleks vajagi,” kommenteeris Tenson tipptasemel mõõtetehnika kvaliteeti. “See laborisisustus vastab noorte üliõpilaste vajadustele.”
Uute multifunktsionaalsete seadmetega saab mõõta vee temperatuuri, soolsust, elektrijuhtivust, hägusust, hapnikusisaldust, veekogude põhjareljeefi jne. Seadmed on kergesti käsitsetavad ja Tenson loodab nendega välitöödele saata ka õpilasi, et saada põhjalik pilt Pärnu lahe ja siinsete jõgede olukorrast.
Pärnumaa keskkonnahariduskeskus ootab huvilisi alates septembri lõpust, esmakülastuseks sobib hästi näiteks 17.–21. septembrini avatud traditsiooniline seenenäitus.
Keskuse avaüritus linnarahvale toimub 27. septembril koos vaatemängu pakkuva valgusetendusega.
Pärnumaa keskkonnahariduskeskus
* Keskkonnahariduskeskuse tellija on Pärnumaa omavalitsuste liit, Pärnu linn osales hoone rajamisel partnerina. Ehitise peatöövõtja on Riverside OÜ.
* Projekti kogumaksumus on üle 4 miljoni euro, sellest 3,6 miljonit eurot saadi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa regionaalarengu fondist (ERF). Pärnu osalus projektis on 400 000 eurot, ülejäänud POLi liikmetel 93 000 eurot.
* Keskuse projekteerisid arhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke arhitektuuribüroost Salto AB OÜ, sisekujunduse on teinud Helen Rebane Salto AB OÜst.
* Pärnumaa temaatilise püsiekspositsiooni autorid on sisearhitektid Malle Jürgenson ja Krista Lepland arhitektuuribüroost Laika, Belka & Strelka OÜ.