Pärnus püüti Eesti suurim räim

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ihtüoloog Heli Shpilevi sõnul kadusid vinträimed meie vetest reostuse tõttu.

FOTO: Urmas Luik

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu osakonna laboris mõõdeti ja kaaluti eile üle 52,3 sentimeetri pikkune ja 1,34 kilogrammi raskune vinträim, kes oli suurim seni ametlikult registreeritud oma liigi esindaja, mis Eesti vetes püütud.

Ihtüoloog Heli Shpilevi sõnul kadusid vinträimed meie vetest reostuse tõttu.

FOTO: Urmas Luik

Mereinstituudi ihtüoloogi Heli Shpilevi kinnitust mööda on Pärnus püütud suuruselt järgmine Eesti rannavetes ujunud vinträimgi, kes oli 47,6 sentimeetrit pikk, kuid eile kaalutust oluliselt kergem: 902 grammi. See juhtus 1994. aastal.

"Vinträime ei tohi segi ajada meie vetes hariliku räimega, kuigi ta on räime lähedane sugulane," ütles Shpilev. "Kolmas vinträime sugulane meie vetes on kilu."

Vinträime eritunnuseks on kuus kuni üheksa tumedat täppi külgedel. Teine oluline tunnus on teravad kiilusoomused kõhul nagu kilulgi. Seda teavad hästi perenaised, kes harilikul räimel ja kilul muul viisil vahet ei tee kui kõhtu katsudes. Räimel on kõhualune sile ega tundu okkalisena. Vinträime kiilusoomused meenutavad lausa kidasid.

"Vinträimed kasvavad oma väikestest sugulastest oluliselt suuremaks, kuid seekordne leid, mille püüdis kinni rannakalur Urmas Margus, on lausa vinträimede suurimate isendite vääriline," lausus Shpilev. "Liigi kirjelduses on öeldud, et vinträimed võivad kasvada 55 sentimeetri pikkusteks ning kaaluda isegi poolteist kilo."

Veel läinud sajandi alguses omas vinträim inimeste silmis tööndusliku kala tähtsust Eestiski, peamiselt küll lõunapoolses rannikuvees, Läti lähedal. Aga isegi 1930. aastatest on kirjeldusi, mille järgi vinträime on müüdud suitsutatu ja värskena.

"Nüüd on vinträimed muutunud meie vetes juba väga haruldaseks, aastas satub neid kalameeste püünistesse ja sealt kalateadlaste andmebaasidesse keskmiselt paar korda. Ja nüüd siis selline priske isend," nentis Shpilev.

Lähedalt uurides selgus, et tegu on vana emakalaga, mari oli kudemiseelne ja noor.

Vinträim on tänapäeval rohkem tuntud ja levinud Läänemere lõunaosas ning Vahe- ja isegi Mustas meres. Kala koeb jõgedes. Kõige tuntum vinträime kudemispaik on Neemeni jõgi, kus see visa kala teeb ülevett 300-400kilomeetrisi kudemismatku.

Teadlaste hinnangul on Läänemeres vinträime osa drastiliselt langenud vee reostatuse tõttu.

Eesti keeles on vinträim oma nime võinud saada saksa keelest, kus selle kala nimi on "finte", või venekeelsest "fintast".

Tagasi üles