Suvekuudeks suletud Raba ujula ei pruugi sügisel uksi avada, sest Pärnu linnavalitsus jättis ujula toetuseta ja maakoolidel pole raha, et laste ujumaõpetamise eest maksta.
Raba ujula ei pruugi sügisel enam külastajatele uksi avada
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
11. juuni 2010, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogude aja lõpus ehitatud tuletõrje veehoidla kuulub Pärnu EEK-le, mis on selle tasuta rentinud sõudeklubile Pärnu. Kuigi linn pidi Raba ujulat aasta lõpuni 480 000 krooniga toetama, otsustas linnavalitsus ujula finantseerimise maiga lõpetada ja soovitas sõudeklubil Pärnu maavalitsuselt toetust küsida.
Keegi ei taha maksta
Maavalitsust peaks huvitama, et maakoolidel oleks Tootsi ja Tihemetsa ujula kõrval koht, kus lapsed saaksid ujuma õppida. Linnavalitsus loodab laste ujumaõpetamisel Koidula kooli ujulale, mis 1. septembril kavatsetakse taas avada.
Mittetulundusühing Sõudeklubi Pärnu pidas mitu kuud maavalitsuse, linnavalitsuse ja muude ujumishuvilistega läbirääkimisi ning otsustas lõpuks Raba ujula opereerimise lõpetada. Kaua sa ikka sõudjate abiga ujula seinu võõpad, kuskilt peab rahagi tulema.
Ujulat on seni üleval pidanud Arvo Loorits, kes on nii Pärnu EEK haldusjuht kui sõudeklubi Pärnu tegevjuht. Tema hinnangul kulub Raba ujula ülalpidamiseks ligemale 120 000 krooni kuus. Kui tahta ujulat remontida, sellest summast ei piisa.
Linnavalitsuse toetuseta ei vea Raba ujula enam välja. Hindu tõsta ei saa, sest miks peaks inimene äärelinna sõitma, kui linnale kuuluvas Koidula kooli ujulas on ujumine odavam?
Pärnu EEK on tahtnud ujulat müüa, kuid huvilisi napib.
“Esimene küsimus on: kas basseini saab välja lõhkuda? Ei saa, maja variseb kokku. Ujulana teda keegi ei osta, see on selge,” rääkis Loorits.
Pärnu EEK juhataja Albert Sibrik tõdes, et ujula asukoht on vale, sest linnarahvas eelistab kesklinnas käia. “Niikaua, kui Arvo suudab teda elus hoida, ta elus on,” lausus Sibrik.
Pärnu EEK pole ahne omanik. Sõudeklubi on ujulat kasutanud tasuta, hulk aega on kulutatud ujumishuvilisi ühendava mittetulundusühingu loomiseks, kuid sellest pole midagi välja tulnud. “Rahanappus, tööstusrajoon ja äärelinn,” kommenteeris Sibrik.
Praegu veel hoiab Pärnu EEK 6500 krooni eest kuus vee ujulas soojana, sest see on odavam kui sügisel 80 000 krooni eest vett soojendama hakata. Nimetuks jääda sooviva sporditegelase arvates võivad plaadid kokku kukkuda, kui basseinist vesi välja lasta.
Pärnu linnavalitsus on kõik asetanud ühele kaardile: saada Koidula kooli ujula 1. septembriks sellisesse seisu, et ta vähemalt kolm aastat vastu peaks. Pärnu Koolide Sihtasutuse haldusdirektori Õie Lõmpsi hinnangul on see tähtaeg reaalne ning juulis-augustis peaks töö tehtud saama.
Kõik Koidulasse ei mahu
Kui palju Koidula kooli ujula remont maksma läheb, pole veel selge. Ajutise lahenduse projekt ei ole valmis ja Lõmps ei taha koolide sihtasutuse käsutuses rahasumma suurust avalikustada.
Linnavalitsus plaanis ujula hädapäraseks remondiks 760 000 krooni. Lõmpsi arvates sellest avariiohtliku vahelae ja basseini toestamiseks ei piisa ja tegelik summa on tunduvalt suurem. “Ainult võõpamine basseini ei päästa,” lausus ta.
Kui Koidula gümnaasiumi ujula veel töötas, käisid Raba ujulas Ülejõel asuvad linnakoolid, enamik maakonna koole, politseikool ja päästeteenistus. Nimetu sporditegelase hinnangul mahuksid Koidula kooli ujulasse kõik linnakoolide õpilased, kui ujula haldamine Koidula gümnaasiumilt linnavalitsusele anda, kuid maalapsed jääksid ujumisõpetuseta.