BP sipleb kõrini jamades

BP praegune juht Tony Hayward (vasakul) lahkub ametist oktoobris, vabastades koha Mehhiko lahe naftakatastroogi teavitustööga tegelnud Bob Dudley`le (paremal). Foto: Reuters

Tohutu naftareostusega Mehhiko lahel hakkama saanud energiafirma British Petroleum (BP) kaotab oma tegevjuhi ja on suur kahtlusalune lobitöös, mille tulemusena vabastati Briti vanglast Lockerbie lennukatastroofi põhjustanud Liibüa terrorist.

Uudisteagentuuri BNS teatel kinnitas BP eile, et ettevõtte tegevjuht Tony Hayward lahkub oktoobris ametist. Tema asemele asub Bob Dudley, kes on viimasel ajal vastutanud Mehhiko lahe naftalekke teavitustöö eest.

Majandusleht Financial Times kirjutas esmaspäeval, et Hayward võib tööd saada Vene-Briti naftakompanii TNK-BP direktorite nõukogus.

Sunday Times kirjutas, et BP võib naftakatastroofi tõttu lõhki minna, kärpides tegevust USAs ning müües maha naftatöötlustehased ja bensiinijaamad. BP on naftalekke likvideerimiseks kulutanud vähemalt 3,5 miljardit dollarit, kuid kahjuhüvitised võivad selle summa kümnekordselt ületada.

BP ja Lockerbie katastroof

The Washington Times kirjutas läinud nädalal, et aasta eest vabastati Šotimaal asuvast vanglast 27aastast vanglakaristust kandev endine Liibüa eriteenistuse agent Abdel Baset al-Megrahi (57), kes oli süüdi mõistetud pommiplahvatuse korraldamises Pan Am lennul 103 London – New York 21. detsembril 1988. Tulekerana alla kukkunud Boeing 747 rusud tekitasid Lockerbie asulas 15meetrise kraatri, hukkusid kõik 259 pardal olnut ja veel 11 inimest kohalikest. Al-Megrahi mõisteti süüdi 270 inimese mõrvas.

Terrorist vabastati kaugele arenenud eesnäärmevähi tõttu, sest tal olevat jäänud elada umbes kolm kuud. Vabastamine toimus humaansetel kaalutlustel, et mees saaks surra väärikalt omaste keskel. Jama algab sellest, et al-Megrahi on siiani elus ega kavatsegi kõrvu pea alla panna. Vastupidiselt lubadusele korraldati talle Tripolis saabumisel vastuvõtt kui kangelasele.

Juhtum tuli taas avalikuks, kui BP oli sunnitud tunnistama 2007. aastal tehtud lobitööd Briti valitsuses vangi vabastamise kasuks. Sellega kaitses BP oma 900 miljoni dollari suurust naftaluure lepingut, mis samal aastal sõlmiti Liibüaga.

Financial Times väidab, et BP otsese lobitöö kohta tõendeid ei ole, kuid kaks aastat hiljem oli al-Megrahi kodus ja BP-l õigus Liibüa rannikuvetes puurida. Lobitöö pole keelatud ja ühtki seadust ei rikutud. Oleks BP andnud liibüalastele altkäemaksu, olnuks pahandus taevani, äriline realpolitik pole ebaseaduslik.

USA senaatorid marus

Kogu lugu on ebameeldiv tollasele Briti peaministrile Tony Blairile. Lühend BP ongi saanud näiteks ajalehes The Independent uue sisu: “Blair’s Petroleum”. Blairi sidemed BPga on olnud silmapaistvad: kaks firma juhatuse esimeest tõsteti peeriseisusse ja BP Põhjamere naftatoodangult alandati makse. 2005. aastal mõtles Blair tõsiselt, et pärast peaministri ametist lahkumist võiks ta rakendust leida BPs.

Briti peaminister David Cameron on keeldunud algatamast juurdlust BP-Liibüa teemal. Ta lubas avalikustada selle asja kohta käivad dokumendid, kuid “unustas”, et selleks on vaja Blairi luba.

23. juulil edastas Sky News, et Tony Blairi, endist justiitsministrit Jack Straw’d ja Tony Haywardi oodatakse USA Senati välisasjade komitee ette selgituste andmiseks BP rollist Liibüa terroristi al-Megrahi vabastamisel. Peale nende on 29. juulil toimuvale istungile oodatud mõni Šoti poliitik, näiteks justiitsminister Kenny Mac-Askill.

Blairi büroo senaatorite kutset pole kommenteerinud, Straw tahab nõu pidada endise peaministri Gordon Browni ja välisministeeriumiga, Šoti omavalitsus saatis ameeriklased juba pikale lainele.

Senaatorite oletuste kohaselt võis Briti valitsus terroristi amnesteerida BP survel kontserni naftahuvide tõttu Liibüas ja läbirääkimisi pidas Blair isiklikult, tehes lobitööd naftahiiu huvides.

Igal juhul on peale Mehhiko lahe BP sügavalt jamades ka Ameerika Ühendriikides.