:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2014/11/14/3522415t1h9131.jpg)
Viimasel kahel kuul ehk juba pimedal ajal Pärnu raele interneti teel tulnud tagasiside annab alust väita, et linnas pole tänavate valgustamine enam probleem.
Pärnu öös särab tuhandeid lampe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsusele on selle ajaga laekunud vaid neli tänavavalgustusest ajendatud pahandamist.
Ehk on oma osa selles linna tänavavalgustite arvu hoogsas kasvus: kui 2010. aastal oli neid 6250, 2011. aastal 6500 ja 2012. aastal 7000, siis praegu on valgusteid 8860.
„Kaebusi on väga vähe. Kui inimene saadab meile meili või helistab, et kusagil lamp ei põle, on Elwo suutnud vähemasti siiani lahendada probleemi 24 tunniga. Kui just pole tegemist suurema rikkega, nagu oli oktoobris Tammsaares läbi läinud kaabliga,” tõdes Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja. „Aga kus on pirn või kaitse läbi, seal on asi 24 tunniga klaar, kuigi lepingus on tähtaeg 48 tundi.”
Tänavavalgustite lõhkumise suhtes on praegu olukord linnas rahulik. Talvoja väitel pole pärast seda, kui purjutav ja lärmav noortekamp rüüstas septembri keskel Vanas pargis laternaid, analoogseid ekstsesse linnas ette tulnud.
Suur-Jõe saab valgeks
Küll kinnitas majandusosakonna juhataja, et novembris saab Pärnus pimedus tõrjutud veel ühest paigast.
„Valgustame ära Suur-Jõe tänava Kastani tänavast sõudebaasini, see on siiani pime olnud, sest seal pole lampe kunagi olnudki,” rääkis Talvoja. „Leping on paari nädala eest sõlmitud ja arvan, et ta on valmis selle kuu lõpuks.”
Pimedal ajal ehk liigagi hiilgava tänavavalgustusega seoses märkis linnaametnik, et sellele on mõeldud. Peetud plaani, kuidas vajaduse järgi annaks valgust timmida.
„Oli täiesti selline projekt mõttes, et kui sõita autoga mööda Merimetsat, põleb ees kaheksa lampi ja jalgsi minnes põleb kaks lampi, aga see jäi pooleli,” ütles Talvoja.
Jäi katki, sest säästuidee realiseerimisele läinuks nii palju raha, et sellise priiskamise järel olnuks kohatu hõisata kokkuhoiust.
Tähtis on turvalisus
Samal ajal pole linn säästmise vallas tegutsemisest loobunud ja nii on lootus teostada Merimetsaga sarnane plaan Karja tänaval. Ehkki osa ettevalmistusi on tehtud, ei tihanud osakonnajuhataja öelda kavandatava lõpetamise aega.
„Tänavavalgustus on selle aasta veebruarist täiel määral taastatud, olenemata piirkonnast,” ütles Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas. „Pärnu linna tänavavalgustus on üles ehitatud hämaralülititele, mis tähendab, et laternad sütivad ilma pimenedes, ja nagu näha, sütivad kõik.”
Murakas meenutas, et Pärnu tänavavalgustust hooldab hanke tulemusel aastani 2020 AS Elwo, mille viimaste aegade suurim ja tänuväärseim töö on olnud vanade, kõrge energiakuluga lampide vahetamine säästlikumate vastu.
„Kui vaadata rahasummasid, siis 2013. aastal kulus tänavavalgustuse elektrile 270 000 eurot ja 2014. aastal on eelarves selleks 320 000 eurot,” nentis Murakas. „Raske öelda, kas vähe või palju ja kas summasid saab üldse võrrelda. Oluline on ju see, et pimedal ajal oleks linnas turvaline.”
Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea
2012 aasta märtsis: „Praegu kulub projektipiirkonnas (Mai ja kesklinn, U. H) tänavavalgustusele umbes kaks miljonit kilovatt-tundi aastas, kuid pärast uute tänavavalgustussüsteemide rajamist saavutame energia kokkuhoiu kuni 774 000 kilovatt-tundi, see on ligi 40 protsenti ökonoomsust. Kokkuhoiu arvelt on võimalik kõik lambid jälle linnas põlema panna, seejuures on uued valgustid kordi tugevama valgusjõuga kui vanad elavhõbedavalgustid.”