Pärnumaa erametsaomanikud kohtusid väikeses, vaid nelja suitsuga Kidise külas, kus toimetab rootslasest ettevõtja ja maakonna üks paremaid metsakasvatajaid Leif Fors.
Metsaomanikud õppisid Kidisel
19. august 2010, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paarkümmend aastat tagasi, Eesti taasiseseisvumise järel, sattus Fors endale vaba aja veetmise koha otsingutel Varbla valda ja ostis mahajäetud Jagudi talukoha.
Nüüd on OÜ Jagudi Mets arvestatav metsamaterjali töötleja, teraviljakasvataja ja lihaveiste pidaja ning annab aasta läbi kaheksale inimesele tööd.
Talu mitu jalga
Osaühingu inseneridiplomiga tegevjuht on aga ettevõtja, kes pealinna külje all Sauel valmistab AS Fors MV kaubamärgi all metsatööstuse masinaid ja nädalavahetustel rabeleb oma valdustes.
“Talul peab mitu jalga olema, Rootsis on levinud maaettevõtted, millel on metsa ja põldu ja veel parem, kui kari ka,” mainis Leif Fors.
Seda, kuidas näevad välja osaühingu majandatavad lage- ja harvendusraie langid, põllule rajatud ligi kümneaastased kuusekultuurid ja looduslikult uuenenud põllumaa, näitas teejuhina erametsaliidu konsulent Teet Killing.
Metsasihid ja avalike teede äärsed on tähistatud Jagudi Metsa viitadega, rajatud teede servas on sügavad kraavid ja Fors mainis, et pinnase kinnistamiseks tuleb vihmaga poristele teedele külvata energiarohu seemet. Melioratsioon on pikaajaline investeering nagu metsa istutamine ja kasvatamine. Igal aastal istutavad osaühingu töötajad 40 000 kuuseistikut, mis ostetakse riigimetsa majandamise keskuse taimlatest.
Parimate mõõdupuu
Paarikümnele erametsaomanikele jagas seletusi hakkpuidu ettevalmistamise ja langetustraktori töö kohta OÜ Bruswoodi ostujuht Aivo Reppo, kes pani piki talukraavi musta lepa padrikut võtva saaglõikuri juures uudistajatele südamele, et kui nad masintööd vajavad, tuleb arvestada pinnase ja ladustusplatsiga.
Metsatöövahendeid ja -rõivaid tutvustasid OÜ Tanni-Vakoma esindajad. Septembris toimub Soomes metsatehnika mess “FINMetko”, kuhu sõidab bussitäis Pärnumaa metsaomanikke oma silmaga uudistama ja kõrvaga kuulma valdkonna uuendusi ning tutvuma soomlaste metsakasutusega.
Kidisel Pärnumaa erametsaomanike teisel kokkutulekul andis piirkondlik tugiisik Kadri-Aija Viik üle tänukirja ja raamatu “Pärnumaa loodus” maakonna tänavustele parematele metsamajandajatele.
“Erametsaomanike valikul hindame tehtud metsakuivenduslike tööde mahtu ja kvaliteeti, see tähendab metsa istutamist, külvamist, metsakultuuride ja noorendike hooldamist, raideid. Metsaomanik ise märgib ankeeti arvatava tulu hektari kohta,” selgitas Viik konkursi tähelepanu keskmes olevaid töid. Lisades, et oluline on konkursil osaleja kaasalöömine kohaliku kogukonna tegemistes, olgu siis külaseltsis, metsaühistus või mõnes muus ettevõtmises.
“Arvestame hindamisel ka metsaparanduslike tööde tegemist ja kvaliteeti, seda, kas metsakraavid on puhastatud, rajatud kraave, teid, ehitatud truupe,” rääkis Viik.
Leif Forsi kohta ütles metsanõustaja Teet Killing, et kui tema rajatud 19,3 kilomeetrit metsateid ja nende äärsed kraavid üheks sirgeks kokku panna, on mees ennast nende pikkust arvestades piltlikult väljendudes Pärnusse välja kaevanud. Seepärast saigi Fors kingituseks labida.
Tänukirja pälvisid parimate metsamajandajate hulgas kiviaedade rajamisel rassinud Tõstamaa valla Tooma talu peremees Karmo Kuura, metsaistutusega silma paistnud Audru valla Popi talu peremees Ain Popp ja riigis talumetsamajandajana teiseks jäänud Kikepera küla mees Tiit Kosenkranius.
Pärnumaa erametsaomanike hulgas hakkas silma metsa- ja loodusesõber, läinud aastal maakonna parimaks talumetsakasvatajaks tunnustatud Leili Mihkelson Vändra vallast.
Nädalat alustasid erametsaomanikud Halinga metsaseltsi korraldatud bioenergia õppepäeval, tutvusid hakkpuidu kasutusviisidega Halinga katlamajas ja uudistasid Fortumi koostootmisjaama. Puiduenergia kasutamise kogemusi jagasid ala asjatundjad Soomest.