Pärnu jõel aastaid kalade liikumist seganud Sindi pais võib minna sundvõõrandamisega riigi omandisse.
Sindi pais võib minna sundvõõrandamisega riigi omandisse
19. september 2010, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba aastaid kestnud vaidlus Pärnu jõel asuva Sindi paisu omaniku ja riigi vahel on jõudnud uude vaatusesse. Et keskkonnaministeeriumi läbirääkimised paisu ostuhinna üle jooksid AS Rajuga liiva, üritatakse pais nüüd jõuga riigi kätte saada. "Meil on selge signaal, et need läbirääkimised pole loodetud tulemusi andnud. Selleks, et saaksime oma eesmärke teostada, peame proovima teisi vahendeid, et see pais riigi omandusse saada," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv Eesti Päevalehele.
Teatavasti pakkus ministeerium eelmise aasta juunis Rajule Sindi paisu eest 18,5 miljonit krooni, mis on ekspertide hinnangul selle turuväärtus. Raju, kes oli kunagi paisu eest välja käinud ligikaudu miljon krooni, tahtis selle eest saada riigi pakutud summast üle kolme korra rohkem ehk 59 miljonit.
Et ministeeriumil ei õnnestunud enam kui aasta jooksul hinnast kroonigi alla kaubelda, otsustati minna sundvõõrandamise teed. "Praegu valmistame ette materjale, et asi nii kaugele viia," sõnas Talijärv.
Põhjus, miks riik tahab Sindi paisu võimalikult kiiresti enda omandusse saada, peitub selles, et Euroopa Liiduga ühinedes võttis Eesti kohustuse tagada juba aastaks 2013 kõikidel Eesti lõhejõgedel kalade vaba läbipääs kudealadele. Sindi paisu on seejuures kalateadlased tunnistanud Eesti üheks probleemsemaks, mille tõttu on pea kogu Pärnu jõe valgala suletud nii lõhedele, meriforellidele, jõesilmudele, siirdesiigadele, vimbadele, teibidele kui ka angerjatele, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kui Sindi pais tähtajaks kalasõbralik pole, võib riigile sarnaselt kurikuulsa suhkrutrahviga kaela sadada niinimetatud paisutrahv.
Paisul hüdroenergia tootmise alustamisest huvitatud Raju on pakkunud, et rekonstrueeriks paisu kaladele avamiseks olemasoleva kasutu kalatrepi ja rajaks lisaks jõe vastasküljele veel ühe spetsiaalse kanali. See aga ei pruugi ministeeriumi hinnangul kaladele siiski kõige parem lahendus olla, mistõttu tahetaksegi pais kindluse mõttes oma plaani teostamiseks riigi kätte saada.
"Me ei räägi paisu lammutamisest. Meie nägemuses peaks paisu taga oleva järve veetase enam-vähem samaks jääma ning ekspertide hinnangul tuleks kaladele ülesvoolu pääsemiseks rajada paisu alla spetsiaalne kärestik," selgitas Talijärv.