Pärnus suvekuudeks suletud Raba ujulat ei pruugitagi enam avada, sest linn toetab ujulat vaid sõnades, valdadel pole aga raha, et laste ujumaõpetamiseks Raba ujulat kasutada.
Raba ujulale lüüakse hingekella
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
2. oktoober 2010, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Septembrist on taas Koidula gümnaasiumi ujula avatud – seal toimuvad õpilaste koolitunnid ja linna spordikooli ujumistreeningud – ja linn tõepoolest alates septembrist Raba ujula tegevust ei finantseeri,” märkis Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo.
„Et aga Koidula gümnaasiumi ujulas jääb väga vähe aega linnarahval ujumiseks, teeb linn kõik selleks, et Raba ujulat saaksid linnaelanikud samuti ujumiseks kasutada: sellega saab Raba ujula klientuuri ja tekib rahalisi vahendeid,” lisas Murakas-Ollo.
Helgem polnud ka Eeri Tammiku, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe jutt: vaid Audru vald on nõus tasuma oma õpilaste kulud Raba ujula vee kasutamise eest.
Rabal läheb vesi välja
„Mina arvan, et Raba ujulal läheb vesi välja,” kõlas esimehe isiklik seisukoht.
Sellisele järeldusele viis teda teadmine, et valdadel lihtsalt pole raha. Ka 30 000 krooni igakuist toetust oleks sulaselge laristamine.
Sama meelt ollakse valdades, kus hinnatakse raha leidmist Raba ujula tundide tarvis ajutiseks lahenduseks. Kui ujulal seekord hing sees hoitakse, siis hiljemalt aasta pärast ollakse probleemi juures niisama targalt tagasi.
„Lapsed, kes seal käiksid, käiksid ehk kuu-kaks, sest osal on ujumise algõpetuse kursus juba läbitud,” tõdes Tammik. „Maksmine võiks olla teenuse põhimõttel, et nii palju, kui käid, nii palju maksad, aga keegi ei maksa neile püsikulu ja nad ei teeni kõrvalt nii palju juurde, et jõuaksid ujulat muul ajal üleval pidada.”
Nii käivadki maakonna linnalähedased koolid väidetavalt viimase võimaluseni ülerahvastatud Koidula kooli ujulas, Halinga lapsed ujuvad Märjamaal, Saarde noored ootavad aega, mil Tihemetsa basseini vesi sisse lastakse.
„Tootsi ujula on nõus võtma vastu kõik, kes on praegu ripakil,” nimetas Tammik maakonna koolide päästja.
Tootsi ujulaga on ainult see küsimus, et peale Vändra ja Sindi laste on kõikidel teistel sinna pikk tee sõita, Varbla ja Tõstamaa koolide õpilastel koguni paarsada kilomeetrit, et basseinist jälle koju jõuda.
Algõpe päästab elusid
Raba ujulat haldava sõudeklubi Pärnu tegevjuht Arvo Loorits tõdes, et linna ja maakonna juhtide ükskõiksus Raba ujula suhtes on talle mõistetamatu. Seda eriti ajal, kui vesi on tänavu nõudnud 91 inimese elu.
„Mind kurvastab, et linnajuhtide arvates on Koidula kooli ujula kuldvõtmeke ja meid ei ole üldse vaja: nad on ise suutelised maakoolide lapsi õpetama,” laiutas Loorits käsi. „Ei ole see niimoodi, miks hämatakse: eelmisel aastal jäi linnal kümme klassikomplekti õpetamata, sest spordikooli tõttu olid ajad kõik täis – miks nii tehakse, kust need ajad sel aastal võetakse?”
Veelgi arusaamatumaks muutub tõrjuv suhtumine Raba ujulasse päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnade taustal: Timberg väitis, et viimane aeg on anda uppumissurmadele lahing, uppumissurmade ennetusprogrammi jaoks on aga kolme aasta jooksul tarvis vähemalt 30 miljonit krooni.
„Seal räägitakse miljonitest, aga meil pole paarisadat tuhandet, sest mis saab parem ennetus olla, kui seda on laste korralik ujumise algõpe,” nentis Loorits.
Kui ujula toetamiseks tarvilikku raha ei leita, lastakse bassein hiljemalt oktoobri keskel veest tühjaks ja maja antakse ajahambale pureda.
Selliselt talitamine oleks aga juba kaks korda Pärnu ujumise päästnud Raba ujulale surmaotsus.