:format(webp)/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
/nginx/o/2015/06/25/4215965t1h17d9.jpg)
Jaanilaupäeval Pärnu laevatehase kai ääres põhja vajunud Rootsi Harley-Davidsoni klubile kuuluv parvlaev püsis jaanipäeval puhunud tugevale tuulele ja veetõusule vaatamata eile kindlalt kai küljes.
Pärnus jõepõhja vajunud laeva uppumise põhjus pole teada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks laev põhja vajus, pole teada, seda saab täpsemalt uurida pärast laeva jõepõhjast üles tõstmist. „Mida ette võtta ja kuidas edasi toimida, seda hakkame alles täna arutama,“ oli Pärnu laevatehase napp kommentaar Pärnu Postimehele eile lõuna paiku.
Pärnu sadamakapten Agu Vilson kinnitas, et nemad on õnnetusega seoses kõik vajalikud toimingud akvatooriumi kaitseks teinud. „Edasise osas peavad otsused vastu võtma Pärnu laevatehas ja laeva omanik,“ sõnas ta.
Olukord muutus keeruliseks päev pärast laevaõnnetust, kui Pärnus puhus tugev edelatuul, mille puhangud ulatusid kuni 17 m/s. „Saime enne Pärnust üle liikunud pagi suurema õlibarjääri laeva ümber pandud,“ rääkis sadamakapten.
Vilsoni jutu järgi liikus laeva ahter tuule ja veetõusuga kaist veidi eemale, kuid otsad pidasid siiski kindlalt. Sadama töötajad koos politsei merepäästjatega kinnitasid juba laeva vajumise ajal selle tugevalt kai külge, et see sügavamale jõe poole ei vajuks.
Sadamakapteni sõnade kohaselt läheb laeva üles tõstmiseks vaja vähemalt kahte ujuvkraanat, mida Pärnus pole. Need tuleb tellida Lätist või Soomest. Kogu selle kuluka operatsiooni korraldamine on laevatehase ja laeva omaniku rida. Kuidas nad kokkuleppele jõuavad ja kes kahjud kannab, oleneb nende kokkuleppest.
Jaanilaupäeval kella 11 ajal avastasid sadama töötajad, et AS Pärnu Laevatehase kai ääres on hakanud külili vajuma äsja remondist tulnud Rootsist pärit parvlaev Harley-Davidson I.
Kohapeal abiks olnud töötajad ei osanud öelda, miks laev põhja hakkas minema.
Sadamakapteni sõnade kohaselt keevitati laeval Pärnu laevaremonditehases korpust ja kütusetanki. Laev oli Pärnus korralises kontrollis ja läbis pärast remonti veeteede ameti kontrolli. Dokist pääses alus kaks nädalat tagasi.
Et kütus pumbati laevast enne remonti välja, oli reostusoht väike. Mootoriõli lekke kaitseks paigutati laeva ümber poomid.
Kinnitamata andmetel kurseeris laev enne Pärnusse remonti tulekut Rootsi saarte vahel.