Maakodu on luksuskaup, kohalikud lepivad aiamajaga

Looduskaunis ja privaatne – suure krundiga suvemajake Reiu jõe kaldal Surjus 25 kilomeetrit Pärnust. Foto: Pindi Kinnisvara

Maakodu või suvila on tänapäeval luksuskaup, mis ostetakse emotsiooni ajel ja vaba raha eest, reeglina selleks pangalaenu ei võeta.

Tavaliselt on nii, et kui suvehari ületatud, läheb suvekodu soetamise tuhin üle ja sügisel on tõsiste plaanidega kinnisvarahuvilisel suurem võimalus hinda soodsamaks kaubelda. Tänavu pole sooja kevadet ja suve olnud ning Pärnu kinnisvaramaaklerid tõdesid, et kirjeldatud skeem ei pea paika.

“Praegu käiakse päris aktiivselt suvekodusid vaatamas, ilmselt tänu ilmadele,” rääkis LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing.

Huvi saab tihti alguse mõne tuttava suvekodus veedetud jaanipäevast.

Soodne suvilaköks

“Pärast masu polegi suvitamise eesmärgil suvila ostmine enam väga populaarne. Inimestel on tegemist, et oma maja- või korterilaenuga toime tulla,” lisas DTZ Kinnisvaraeksperdi maakler Arne Pent. Kohalike jaoks on alternatiiv soetada odav ja mitte eriti heas seisukorras aiamaja Tammistes või Kilksamal. Veekogu lähedus pole niivõrd aktuaalne.

Pindi Kinnisvara ASi vahendusvaldkonna juht Kaido Kaljuste märkis, et sagedasti mõeldakse suvekodu all suvilat, aiamaja või väikest elamut ning sellistest on kõige minevamad 20 000 – 25 000 eurot maksvad renoveerimist nõudvad ehitised. Magnetiks on soodne hind.

Domus Kinnisvara maakler Piret Rondo selgitas, et kõige paremini ostavad kohalikud selliseid linnalähedasi suviseid elamisi, mida kutsutakse daatša’deks: oma hoov, vesi ja elekter ning katusealune kuivkempsuga kööktuba. Talvel seal elada ei saa, hoonet pole võimalik soojakindlamaks ehitada.

Hästi lähevad müügiks linnalähedased jõeäärsed suvilarajoonide suvemajakesed. Üle 20 000 euro sellise eest ei maksta ja mis on kallim, jääb seisma.

Maaläheduse otsingul

Eesti jõukas klient otsib Pärnumaal privaatsust ja läbi aegade küsitakse kõige rohkem veekogude lähedal paiknevaid suvitamiseks sobivaid maamaju. Otsitakse looduskaunist paika ja privaatsust.

Maamaja ostetakse emotsiooni ajel ja maaklerite ütlust mööda häid pakkumisi napib alati. “Meil on mitu sellist objekti, mida soovitakse näha. Kohapeal ringi vaadates tõdetakse, et maja on kena ja ümbrus ka, aga seda õiget tunnet ei teki. Takistuseks saab ostul kõige sagedamini liiga kõrge hind, see, et kompleks on liiga suur või jääb emotsioonist puudu,” kirjeldas Piret Rondo.

Arco Vara Pärnumaa piirkonna juht Maido Sein tõdes, et sõltuvalt maja seisukorrast ollakse veekoguäärse elamu eest Varblast kuni Häädemeesteni nõus välja käima kuni 60 000 eurot.

Ingmar Saksingu kogemust mööda eelistavad tartlased ja viljandlased suvekodu jaoks Häädemeeste ja Ikla suunda ning tallinlased ja harjumaalased Varbla-Tõstamaa-Kastna piirkonda.

Ingmar Saksingu sõnade kohaselt on neid, kes otsivad linnast 50 kilomeetri raadiuses maakodu mõttega hoone tasapisi renoveerida ja sinna kunagi elama asuda. Selliste ostjate kindel valik on maalähedus, mitte betoon ja klaas. Elamine maal tähendab neile lillepeenart, sirelipõõsast ja potipõllumajandust.

Maido Sein on kokku puutunud selliste ostuhuvilistega, kes soovivad soetada suvist majapidamist mitme pere peale ja elada seal kommuunielu – kohustusi jagatakse omavahel, et poleks koormav.

Muru niitmisest isu täis

Maaklerid tõdesid, et välismaalased on mugavamad ja eelistavad suvekodu asemel osta korteri. „Mõni, kes on suvekodu soetanud, paneb paari aasta pärast selle müüki, sest mõistab, et õiget suve Eestis ikkagi pole, kohalkäimine on tülikas ja rohi aina kasvab,“ seletas Maido Sein.

Maaklerite jutu järgi on omaette sihtrühm inimesi, kes tunnevad huvi taluhoonete vastu. Maakodu pole talu. “Nende nõudmised on spetsiifilisemad. Objekti tullakse vaatama koos tuttava ehitusspetsialistiga. Seda võiks rohkemgi kasutada,” rääkis Kaido Kaljuste.

Talumaju otsitakse aasta läbi elamiseks, ent talukohti, millega kaasnevad maad ja loomapidamisvõimalused, jääb järjest vähemaks.

Arne Pent tõdes, et ostuhuvilised teevad juttu turvalisuse teemal. Pendi väitel on sissemurdmisi oluliselt vähem kui kümme aastat tagasi, mil metallivargad saaki jahtisid. Kaido Kaljuste sõnade kohaselt pööratakse praegu vara kaitsele suuremat tähelepanu, selles osas tehakse aktiivsemalt koostööd naabritega ja kasutatakse videovalvet.

Eestlased panevad maakodu või suvila müüki mitmel põhjusel. Osal on raha vaja. Vanemad inimesed ei saa majapidamise hooldamisega enam hakkama või käib see üle jõu. Mõnel on lapsed perest välja lennanud või ei jõua enam töö kõrvalt edasi-tagasi sõita. “Tüdinetakse muru niitmisest ja suvekodust,” pakkus Kaido Kaljuste.