Rahvas lehvitas mägiveistele järele

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud pärnulased võtsid mägiveised Papiniidu rannaniidul kiiresti omaks ja käisid neid toiduga hellitamas.
Paljud pärnulased võtsid mägiveised Papiniidu rannaniidul kiiresti omaks ja käisid neid toiduga hellitamas. Foto: Urmas Luik

Teisipäeva õhtul sõidutati Pärnust Papiniidu rannaniidult tagasi Viljandimaale 34 Šoti mägiveist, kes siin kuu aega pilliroogu tallasid ja – niipaljukest kui linlaste poolt leivaga hellitatud loomadel selleks isu oli – rohelist rootaimestikku nosisid.

“Koju-koju-koju!” hõikusid Mulgimaa mehed loomi autosse viivale kaldteele ajades. “Aitab linnaelust, lehmad, koju-koju! Kes siin tembutama hakkab, tuleval kevadel linnaluba ei saa.”

Loomad oli väikesse aedikusse kogutud ja autole laadimine ei võtnud meestel kaht tundigi. Kümned inimesed, täiskasvanud ja lapsed, tulid lemmikuteks saanud eksootiliste sarvilistega hüvasti jätma.

“Nii kahju, et nad ära lähevad,” kurtis vanem naine käekotist leivaviile lahkuvatele loomadele pruukostiks jagades.

Keegi noor venelanna pühkis põselt pisara, mis võis olla ka tuulest.

“Kevadel toome loomad Pärnusse tagasi,” lohutasid Mulgimaa mehed.

Šoti mägiveised tõi 10. septembril Pärnusse karja Viljandimaa loomakasvataja Georg Artma kokkuleppel linnavalitsusega, mis sel moel on alustanud võitlust looduskaitsealusel rannaniidul vohava pillirooga.

“Esialgu prooviks,” sõnas Artma kuu aja eest, kui kuuma suve ja viletsa ädalakasvu tõttu oli loomade Pärnusse toomine aina edasi lükkunud.

Nüüd ütlesid mägiveiseid karjatanud mehed, et proov läks igati õnneks: pärnakad võtsid loomad väga hästi vastu. Iga päev käidi neid vaatamas ja tassiti elektrikarjusega piiratud koplisse söögipoolist: kapsaid, kartuleid ja õunu, nii et naljaga pooleks idanes kartus, kas veised roostikust ja selle alusheinast, mida sööma nad toodud olid, enam vajalikul määral hoolivadki.

Tulevikus võivad veised Pärnu linna rannaniitudel muutuda tavaliseks. Peale selle, et Artma on lubanud saata oma loomad siia karja tuleval suvelgi, valmib keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsekeskusel koostöös Pärnu linnavalitsusega projekt “Veised linna”, mis taotleb Euroopa Liidu Life-Nature programmilt 20 miljonit krooni Pärnu rannaniitude taastamiseks.

Kui projekt Euroopas heakskiidu saab, karjatatakse Pärnus lehmi aastatel 2012–1017 juba euroraha toel. Artma sammub kõnealusest projektist sammukese ees: temal on linna luba karjatada Papiniidu rannaalal Šoti mägiveiseid 2014. aastani.

Karjaomanik on lubanud liituda europrojektigagi, kui see rahastamist leiab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles