Pärnu naiste paradiisist on saamas põrgu

Osale meestest ei mõju kolmekeelne naisterannast teavitav silt hoiatuse, vaid kutsena.

FOTO: Asso Puidet

Naiste vahel alasti ringi patseerivad, neid piidlevad ja pildistavad mehed on saanud igapäevaseks nähtuseks Pärnu ranna selles osas, mis kunagi õigusega vaid naistele kuulus. Leidub neidki mehi, kes seal üsna avalikult käelist tegevust harrastavad.

“Ega normaalne mees siia ju tüki, siia tulevad ikka sellised veidrikud või erivajadustega,” leiab aastaid naisterannas päevitamas käinud Margot, kelle hinnangul läheb olukord iga aastaga hullemaks. “See ei ole enam mingi paradiis,” kurtis ta ja loetles naisterannas ümberringi askeldavaid isaseid.

“Näe, üks ajas end parasjagu istuli,” teatas Margot. “Teine kõnnib seal eemal, kolmaski.” Margoti väitel on teinekord mehi naisterannas vaat et rohkem kui naisi.

Juba pool naisterannast endale vallutanud mehed pressivat Margoti sõnul peale nii muuli poolt, keskrannast kui luidete vahelt, kus alati on luusinud vilavate silmadega tegelasi, sülg suunurgas, ja naisi vahtinud.

Nüüd aga käivad nad, kõht tähtsalt punnis, naiste vahel ringi ja kuulutavad oma õigust seal viibida. Aluseks ikka seesama, juba kümnendi algul õiguskantsler Indrek Tederi antud hinnang, mille kohaselt on meeste liikumise piiramine Pärnu ranna naisteplaažil vastuolus soolise diskrimineerimise keelu ja liikumisvabaduse põhimõtetega.

Tahan – pildistan, tahan – onaneerin

“Nii et võrdõiguslikkuse lipp on väga kõrgele tõstetud,” märkis Margot.

Ja nagu Margoti jutust selgub, ei ole mitte ainult lipp kõrgele tõstetud. Nii mõnigi on oma meheau kesk naisi püsti ajanud. “Siis nad onaneerivad, istuvad seal ja vaatavad nagu raisakullid ümber naiste,” kirjeldas ta toimuvat. “Tõstan pilgu ja pean nägema, kuidas üks mees tuleb, istub maha ja hakkab onaneerima.” Ta tunneb end säärasest vaatepildist häirituna.

Margot on proovinud neist mõnega jutule saada ning selgitada naiste soovi ja õigust privaatsusele. Ent see pole mõju avaldanud. Viidatakse naisteranna algust tähistavale sildile, kus must valgel kirjas, et alal võib viibida alasti inimesi. Rõhutakse sellele, et mees on ka inimene.

“Aga te olete ju nagu liputaja siin,” heitnud Margot päevitavate naiste vahel ühele riista kõlgutavale mehele ette. “Tema vastas, et ei ole. Kui ta seisaks kaugemal, siis oleks ta liputaja, aga naiste kõrval tundvat ta end väga turvaliselt ja sellepärast ta sinna tulevatki.”

Margoti sõnul ei ole võimalik sellistele midagi öelda, nad ajavad ikka oma jura. “No kaua sa vaidled, ühele lollile ei tee sada tarkagi midagi selgeks,” on ta käega löömas.

Näiteks ühel päeval läks Margot riidu mehega, kes arvas heaks alasti päevitavaid naisi fotografeerida. “Ta leidis, et temal on õigus pildistada ja mina olen mingisugune libu, kui ma siin olen,” tuleb Margoti ütlust mööda sedagi ette, et oma õiguste eest seisvad mehed asuvad häälekalt verbaalsele rünnakule. “Et kuidas me keelame, kui nemad tahavad, siis nad pildistavad.”

Võib, aga ei pea

Margot tahab teada, kas Pärnus on naisterand, nagu luidete vahelt randa suunduva raja kõrvale paigaldatud silt teatab, või on see rannaosa alasti inimestele, nagu jällegi seesama silt teada annab.

“No mis ma siin praegu öelda saan,” ohkas linnavalitsuse pressiesindaja Karin Õunap. “Eesti Vabariigi praegused õigusaktid ei toeta ajaloolise tava jätkumist,” viitas ta samale, Tederi osutatud soolise võrdõiguslikkuse printsiibile, mille tõttu ei saa kedagi traditsiooniliselt naistealalt pelgalt seetõttu minema ajada, et tal vastavad sootunnused puuduvad.

Nõnda on naisteranna silt vaid informatiivse tähendusega, seda ei saa käsitleda kui sisenemiskeeldu meestele. Samamoodi nagu omavad informatiivset tähendust tualetiustel mehi ja naisi eraldavad sildid. “Kui mees naiste tualetti siseneb, järgnevad vastavad kommentaarid. Inimesed kindlasti reageerivad ja viitavad sellele. Täpselt samamoodi reageeritakse ju naisterannas,” tõmbas Õunap paralleele.

Ometi on linnavalitsus Õunapi kinnitusel huvitatud ajaloolise naisteranna säilitamisest koos selle juurde käivate käitumisnormidega. “Oleme kõik võimaliku selleks teinud, et seda traditsiooni respekteeritaks,” sõnas ta. “Loodame siiralt, et meessoost isikud respekteerivad naiste plaaži traditsiooni.”

Õunap andis mõista, et sildist ja õigusnormidest olulisem on lähtuda headest tavadest ja tervest mõistusest. See, et meestel naisterannas viibimine keelatud pole, ei tähenda seda, et neile seal viibimine kohustuslik on.

Tagasi üles