Tööandjad ootavad pagulastelt töötahet ja keeleoskust

Lääne-Virumaal asuvas Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate seas on eesti keele õpe popp ja nii mõnigi neist tunneb huvi töötamise vastu. Foto on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kuigi Pärnumaa omavalitsused on pagulaste vastuvõtmise vastu, pakuks tööjõupuuduse käes vaevlevad Eesti tööandjad tööd inimese nahavärvist ja päritolust olenemata, kui võõramaalane suudab tööandjaga suhelda ja tahab tööd teha.

Pärnu Postimees kirjutas möödunud nädala reedel, et enamik Pärnumaa omavalitsusi ei ole valmis pagulasi vastu võtma, sest puuduvad sotsiaalpinnad.

Lähis-Ida suhtes on kõhklused

Kuid nagu rääkis puhastusteenuseid pakkuva osaühingu Riegler Grupp töödejuht Pirko Palu, võtaks ta päevapealt tööle vähemalt viis inimest, kas või pagulaskeskusest, sest Pärnus valitseb tööjõupuudus.

“Vao pagulaskeskuses olevad ukrainlased võtaksin kohe tööle,” ütles Palu. “Olen ukrainlastega koos töötanud, nad on tublid ja töökad inimesed.”

Palu märkis, et tal ei ole midagi teise nahavärvi ja kultuuritaustaga töötajate vastu, kuid piirangud seab keeleoskus.

“Mul käis töövestlusel egiptlane ja meil tekkis kohe keelebarjäär,” rääkis Palu. “Kahjuks ei ole võimalik niimoodi kedagi tööle võtta. Pean saama töötajaga suhelda arusaadavas keeles, kas või inglise või vene keeles.”

Töödejuht lisas, et aafriklastele pakuks ta esialgu miinimumpalka. Ta ootab, et inimene end esmalt tõestaks.

“Ma ei tunne teisest kultuuriruumist pärit inimesi ja enne, kui annaksin neile tõsisemat tööd, tahaksin näha, milline on inimese töömoraal,” põhjendas Palu.

Et tööjõudu on Pärnus raske leida, kinnitas ka Räämal asuva Aleksandri pubi omanik Andres Mathiesen. “Suvi näitas, et toitlustuskohad tahaksid teha kõikvõimalikke asju, aga see ei ole võimalik, sest inimesi ei ole,” teadis ta.

Kui Ida-Euroopast tulevate inimeste vastu ei ole temalgi midagi, sest nendega saab suhelda kas või vene keeles, siis Lähis-Ida pagulaste suhtes oli Mathiesen kriitilisem.

“Olen käinud Jordaanias ja Süürias ning sealset elu näinud,” kirjeldas Mathiesen. “See oli päris ehmatav. Õitsvat majandust ja elu ei paistnud seal kuskil. Ja võtta nüüd tööle inimene, kes ei valda keelt ja on teisest kultuurikeskkonnast... Ma ei usu, et see on lahendus meie töötajate puudusele.”

Pubiomanik möönis, et kui inimene õpib keele selgeks ja end tõestab, ei välistaks ta Lähis-Idast tulevate inimeste värbamist. “Aga ma lihtsalt ei usu sellesse,” lisas ta.

Palkaks mitusada inimest

Eesti ühe suure tööandja Rimi Eesti Food ASi pressiesindaja Katrin Bats kinnitas, et ettevõte võtab tööle kõik inimesed, kes selleks sobivad, sõltumata nende soost, nahavärvist või muudest tõekspidamistest.

“Meie peaaegu kolmetuhandelises kollektiivis on mitme rahvuse esindajaid, neid on Skandinaaviast, Lääne-Euroopast, aga ka Aafrikast,” ütles Bats. “Nad on saanud töö Rimis seeõttu, et on olnud kandideerijate hulgas parimad.”

Pressiesindaja kinnitusel on Rimis palgal eesti keele õpetaja, ent teatav keeletase suhtlustasemel teeninduses on alustamiseks siiski vajalik.

“Suurim puudus on jaekaubanduses teenindajatest,” teadis Bats. “Töökohti oleks pakkuda sadu, ent selleks peaks kandideerija oskama riigikeelt, pagulased ei ole erand.

Muudel positsioonidel, kus suhtlust kliendiga otseselt ette ei tule, on meil juba tööl näiteks rootslasi, sakslasi, lätlasi, ukrainlasi, venelasi jt. Nad saavad tööga kenasti hakkama ja nagu aeg on näidanud, õpivad kohaliku keele enamasti selgeks.”

Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Metsa tähelepanekute põhjal valib enamik tööandjaid töötajaid oskuste, töökogemuse ja hariduse, mitte välimuse järgi.

Keeleõppel saab abi

“Töötukassa Pärnumaa osakonna kaudu oli meil esmaspäevase seisuga 188 vaba töökohta,” ütles Mets. “Kõige rohkem otsitakse kliendi- ja puhastusteenindajaid, tootmistöölisi ning kokki-klienditeenindajaid. Lähtume sobivate kandidaatide leidmisel tööotsijate oskustest ja kogemustest, mida tööandja on töökoha puhul oluliseks pidanud.”

Metsa sõnade kohaselt nõustab Eesti töötukassa kõiki kliente võrdsetel alustel. Aidatakse tööpakkumisi otsida, tööandjatega ühendust võtta ja tööle kandideerida.

“Kui klient otsib tööd, mille puhul on vaja eesti või muu keele oskust, oleme valmis tema keeleõpet toetama, samuti anname infot iseseisvate keeleõppevõimaluste kohta,” lubas Mets.