Pärnumaa rahvamajad tõstavad mässu

Pärnumaal rahvakultuuri edendavad Kati Põldots (vasakul) ja Krista Kingo loodavad laupäevaselt messilt elavat diskussiooni kultuuritegijate ja turismiettevõtjate vahel. Foto: Urmas Luik

43 Pärnumaal tegutsevat rahvamaja kogunevad laupäeval Pärnusse Nooruse majja rahvamajade mässule ehk messile, et püüda turismiettevõtete ja -edendajate pilke ja leida koostööpunkte, mis aitaksid muuta Pärnumaa turistilegi omanäolisemaks.

Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi juht, rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse spetsialist ning Pärnu maavalitsuse kultuurinõunik Kati Põldots, Audru valla noorsoo- ja kultuuritöö juht Krista Kingo ning Nooruse maja direktor Uudo Laane loodavad, et messist ei kujune ainult Pärnumaa kultuurikollektiive tutvustav esinemismaraton, vaid sealt leiavad oma rosina siinsed turismiedendajad ja -ettevõtjad.

Põldotsa ja Kingo sõnutsi sai idee alguse kevadel Tallinnast üleriigiliselt rahvamajade messilt, kus Pärnumaa osales poolesaja inimesega. Kuna Tallinna ürituse tarvis sai kokku pandud nii maakonna rahvamaju tutvustav infovoldik kui film, tuldigi mõttele, et igati mõistlik oleks oma potentsiaali tutvustada kodumaakonnaski.

Mõttega tulid kaasa üritust finantsiliselt toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti kultuurkapital ja Pärnu linn.

“Tegelikult ei tea ju maakonna inimesedki, millised rahvamajad on meil olemas ja millega need tegelevad. Ma arvan, et väga paljud ei teagi, et Lõpel on suur rahvamaja. Mõte on see, et näitame teistelegi, et oleme olemas ja meid on palju,” rääkis Põldots.

Kasutamata potentsiaal

Mõte, et rahvamajadel võib olla turismitee ketina omaette väärtus, kasvas välja konkreetsest ettevõtmisest, kui Viljandimaa kultuuritöötajad käisid kahepäevasel Pärnumaa retkel, külastades siinseid rahvamaju.

“Alustasime Vändrast, sealt edasi viis teekond Torisse. Meil on tegelikult igal majal oma lugu, taust, aura, majahaldjad ja kollektiivid, keda saaks igal pool müüa. Tahaksime leida rahvamajadele lisaväärtuse, et need pole lihtsalt hooned, kus külarahvas käib koos ja tantsib, vaid kohad, kuhu piirkonna külalistelgi oleks huvi tulla,” tähendas Põldots.

Messi korraldajad ei välistanud, et turismiettevõtjate silmis paistavad rahvamajad oma saalide-võimalustega esmapilgul neile pigem konkurendid kui koostööpartnerid, ent mess proovib seda väidet kummutada. Teeb ju turismiedendaja kultuuritöötajaga tegelikult samasugust tööd, pakkudes teenust, millel on tunnetuslik väärtus.

Messi käigus ümarlaual püütakse selle juhi Tiit Kase abiga panna turismi ja kultuuriga tegelevate inimeste mõtted liikuma samas suunas, leida uusi puutepunkte, kuidas kaht valdkonda omavahel paremini siduda.

Messi eesmärk pole niivõrd rahvamajad ise, vaid tõsta esile neid võimalusi, mis peituvad rahvamajade sees: eelkõige inimesi.

Kui näiteks turismitalu pakub klientidele öömaja, kuid pole esinejaid ega saali, kus teha tantsuõhtut, saavad rahvamaja ja sealsed kollektiivid neid pakkuda.

Või kui turismiettevõtja viib oma külalised maakonnas mõnda looduskaunisse või vaatamist väärt kohta, kutsub ta kohalikud torupillimängijad sinna mängima.

“Mida sa ikka turistile pakud, kui Eesti rahvatantsu, -laulu ja käsitööd? Meil on ju meeletult palju selliseid kollektiive maakonnas. On vaid vaja sõlmida kontakte, et turismiettevõtjad teaksid neid enda juurde esinema kutsuda,” rääkis Põldots.

Oma Koidulad ja Jakobsonid

“Meil on palju bände rahvamajades. Kui ma olen hotellipidaja, siis miks ma peaksin kutsuma esinema Smilersi, kui saaks kutsuda Pärnumaa pillimehe palju odavamalt? Kasu on mõlemapoolne. Bänd saab esineda ja tuntust, ettevõtja on aga loonud eripärase toote-teenuse,” jätkas Kingo.

Samuti oleks võimalik senisest rohkem ära kasutada Pärnumaa harrastusteatrite potentsiaali. Kingo märkis, et Häädemeeste näitlejaid võis kohata Pärnus hansapäevadel, ent miks ei tasuks ettevõtjal huvi tunda sellegi vastu, et tema pidu tuleksid avama siinne Koidula või Jakobson.

Naised nentisid, et praegu on püsivalt rahvakollektiive esinema kutsunud vaid Tervise kultuurikeskus.


Rahvamajad pärnumaal

Are vald: Pärivere klubi ja Suigu seltsimaja.
Audru vald: Jõõpre, Lindi, Aruvälja ja Kihlepa rahvamaja, Audru kultuurikeskus.
Halinga vald: Pärnu-Jaagupi ja Vee rahvamaja.
Häädemeeste vald: Kabli seltsimaja ja Treimani rahvamaja, Häädemeeste huvikeskus.
Kihnu vald: Kihnu rahvamaja.
Koonga vald: Lõpe klubi ja Oidrema külakeskus.
Lavassaare vald: Lavassaare rahvamaja.
Paikuse vald: Paikuse vallamaja.
Pärnu linn: Pärnu aiandus- ja mesindusselts, Pärnu ingerisoomlaste seltsimaja, Nooruse maja, Raeküla Vanakooli keskus, Tervise kultuurikeskus.
Saarde vald: Kilingi-Nõmme klubi, Tali seltsimaja.
Sindi linn: Sindi seltsimaja.
Surju vald: Surju rahvamaja.
Tahkuranna vald: Uulu kultuuri- ja spordikeskus, Võiste rahvamaja, Tahku tare.
Tootsi vald: Tootsi kultuuri- ja spordikeskus.
Tori vald: Tori rahvamaja.
Tõstamaa vald: Tõhela ja Seliste rahvamaja, Manija saarekeskus.
Varbla vald: Varbla ja Paadrema rahvamaja, Saulepi seltsimaja.
Vändra alev: Vändra kultuurimaja.
Vändra vald: Kadjaste vabaajakeskus, Kaisma kultuurimaja, Pärnjõe, Võidula ja Suurejõe rahvamaja, Vihtra külakeskus.