Pärnu kinnisvarafirmad kirjutasid hiljuti alla koostööleppele, millega tulevikus lubatakse kliente esindada vaid kirjaliku lepingu alusel eesmärgiga pakkuda senisest paremat teenust ja tõsta tänu fikseeritud õigustele-kohustustele maaklerteenuse prestiiži.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kuidas sündis idee sõlmida omavaheline koostöölepe?
Leppe ajalugu ulatub tegelikult 15 aasta taha. 1995. aastal sõlmiti Pärnu kinnisvarafirmade heade tavade kokkulepe samast vajadusest tulenevalt nagu praegugi: riik pole pidanud oluliseks maaklerite tegevuse kureerimist, üheselt loetavate nõuete ja põhimõtete seadmist. 1995. aasta kokkuleppel oli üks kindel eesmärk: lubada, et maakler sõlmib iga kliendiga kirjaliku esinduslepingu.
Vahepealsed aastad tõid turule hästi palju ettevõtteid ja fookus langes väärtushinnangutelt ära. Laiema eesmärgina tahame, et tulevikus tegutseksid kinnisvaraturul vaid kutselised maaklerid. Praegu on Eestis 1300 maaklerit, kellest ainult 130 kuulub maaklerite kotta, ja 400 kinnisvarafirmat, millest kümnendik on kinnisvarafirmade liidu liikmed. Viimastel aastatel on paljud firmad pankrotistunud ja tihti ei mõisteta maakleri vastutust ning turuosalised ei taha tunnistada, et neil lasub vastutus. Meile tundus, et olukord on küllalt segane, et sõlmida kokkulepe.
Mis on olulisemad punktid, mis kokkuleppes fikseeriti?
Kokkuleppele kirjutasid alla 22 Pärnus tegutseva kinnisvarafirma esindajad ja kokkuleppe sõlmimise hetkest ei tohiks ühegi firma maaklerid esindada klienti ilma esinduslepinguta. Seeläbi teab klient, kes tema varaga tegeleb, mis on tema ülesanded ja kui palju maakler teenust pakkudes tasu saab. Maaklerite tase hakkab tõusma, sest kliendil on esindajalt õigus rohkem nõuda.
Suvel oli kahe kinnisvarafirma vahel segadus, kus ühte objekti müüs mitu maaklerit. Kui üks neist läks potentsiaalsele ostjale vara näitama, tuli välja, et see oli vahepeal juba müüdud. Rekordina olen näinud, et sama objekti müüs korraga kaheksa firmat. Ostjal tekkis õigustatud küsimus: mis alusel seda tehti?
Kinnisvarafirmade liidul ja maaklerite kojal on ühene arusaam, et klienti tuleb esindada kirjaliku lepingu alusel, kus on kõik tingimused paigas, et hiljem poleks segadust.
Ma usun, et kui sõlmitaks samalaadne üle-eestiline lepe, kasvab sellest aja jooksul välja õigusakt, mis maaklerite tegevust reguleerib.
Samal ajal pole võimalik vältida olukorda, et klient sõlmib kirjalikku lepingut mitme maakleriga.
Kui selgub, et klient on sõlminud mitu lepingut, pole see probleem. Tähtis on, et objekti pakutaks kokkulepitud tingimustel ja kui klient otsustab neid muuta, tekib kliendivastutus ja kohustus teisi osapooli sellest teavitada. Muidugi suhtlevad kõik kinnisvarafirmadki omavahel.
Kas varasemast täpsemate esinduslepingutega võib tulevikus tekkida rohkem maakleritööd puudutavaid vaidlusi, sest kliendi õigused ja maakleri kohustused on paremini määratletud? Seni pole inimesel suurt muud üle jäänud, kui lubaduste täitmata jätmisel ehk natuke kõvemini maakleri peale karjuda.
Ma ei oska öelda, kas vaidlusi rohkem tekib, aga kindlasti kasvab professionaalsus ja kliendil tekib võimalus millelegi viidates asju edasi ajada. Me ei sõlminud lepet selleks, et kellegagi vaielda, vaid et klient saaks parema teenuse ja maakleri prestiiž tõuseks. Et inimesed usaldaksid maaklerit ja teenus oleks väga hea.