Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2009/12/15/282987t1h9d17.jpg)
Esmaspäeval avatakse Koidula gümnaasiumis kooli aupäevaürituste sari, kooli nimipoetessi kümmekond päeva vältava sünniaastapäeva tähistamine lõpeb neljapäeval, 23. detsembril piduliku aktusega, kuhu on tavapäraselt oodatud kõik kooli endised töötajadki.
„Nime saime 1945. aastal, aga kooli aupäeva tähistame 1956. aastast: siis tegi ELKNÜ sekretär Jürna märkuse, miks koolid ei pea nime andmist tähtsaks ega märgi seda ära,” meenutas Aira Peterson, kooli huvijuht. „Siis otsustatigi, et meie kool peab oma aupäeva Koidula sünniaastapäeval, mis on 24. detsembril (uue kalendri järgi).”
Huvijuht tõdes, et kuivõrd aupäev sattus omal ajal põlu all olnud jõuludele, toonitati punavõimu rahustamiseks aupäeva ideoloogilist tahku: kui religiooni kammitsais tagurlased peavad mingit usupüha, tänavad Pärnu Lydia Koidula nimelise 2. keskkooli progressiivsed noored pidulike üritustega Eesti koidulaulikut, kes nägi juba oma isamaad katnud pimedas orjaöös peatse priiuse koidu kiiri.
Ehkki üks ilus 1950. aastail alguse saanud kooli aupäeva tähistamisega seotud traditsioon – tõrvikutega rongkäik koolimaja juurest Koidula monumendi juurde – on katkenud, on suurem osa tavasid jäänud.
Neist märkimisväärsemad on kindlasti Koidula luule lugemise konkurss, mis on aastatega kasvanud üleriigiliseks deklamaatorite võistluseks, ja teadmiste võistlus ühisgümnaasiumiga.
„See algas veel Armas Kuldsepa ajal ja vist 1974. aastal,” pakkus kooli huvijuht. „Kes praegu juhib, ei tea enam keegi, sest 1981. aastal jäi arvepidamine katki. Kuigi tulemusi on üritatud taastada, ei ole see õnnestunud.”
