Amet: ühe teelõigu põhjal ei saa Eesti ja Läti teehooldust võrrelda
22. detsember 2010, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mööda Via Balticat Eesti ja Läti vahel sõitvate autojuhtide hinnangul on Lätis talveperioodil maanteel lumetõrje oluliselt paremini tehtud, ei saa maanteeameti kinnitusel ühe teelõigu põhjal Eesti ja Läti teehooldust võrrelda.
Talvel on Via Baltica sageli Läti poolel kuni asfaldini ära puhastatud, kuid Eesti poolel esineb sageli samal ajal kinnisõidetud lund ja jääkonarusi.
Maanteeameti pressiesindaja ütles, et kindlasti tahab met jõuda olukorrani, kus piire ületavatel teedel Eestile negatiivseid võrdlusmomente ei saaks tekkida. Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed hooldatakse kolmanda seisunditaseme nõuete kohaselt, mille puhul stabiilsetes oludes on sõidutee pind või vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad.
Pressiesindaja sõnul kehtestab iga riik nõuded teehooldusele lähtuvalt liiklussagedusest, majanduslikest võimalustest, tavadest ja prioriteetidest lähtuvalt. Nõuded on igal põhjamaa regiooni riigil veidi erinevad, kuid olulist vahet hoolde tegemise tehnoloogias ja tehnikas ei ole.
Maanteeameti andmetel on Läti talihoolde kulud proportsionaalselt suuremad kui Eestis, kuid oma korralduselt Eesti teehooldus Läti omale alla ei jää. Pressiesindaja sõnul on Eesti teehoole on majanduslikult efektiivsem.
"Läti teehoolduse taset ei saa määratleda ühe teelõigu põhjal, kuid kindlasti tasuks Eesti ja Läti teehoolduse taset kasutuses olevate ressurssidega seoses analüüsida ja võrrelda. Selleks, et kahe riigi teehooldus adekvaatselt võrrelda, peaks mõlema puhul võtma aluseks teelõigu, kus valitseksid samal ajal kasvõi ligilähedasedki ilmastikutingimused. Viimase lumetormi puhul selline võrdlusmoment puudus, sest Lätis tuli lund tunduvalt vähem kui Eestis – piisab, kui heita pilk tormiaegsele lumekaardile," märkis maanteeameti pressiesindaja.
Tema sõnul ei jää Eesti teehooldajad millegi poolest Läti kolleegidest maha ning Eesti teehoolduses läbiviidud reforme on teistele maadele toodud pigem hea näitena eeskujuks.
Eestis kehtib teedele neli seisunditaset, kuid riigimaanteedel rakendatakse praegu kolme. Kõige kõrgem ehk kolmas seisunditase on kehtestatud suure liiklusega põhi- ja tugimaanteedele. Madalam, ehk esimene seisunditase kehtib enamikule kõrvalmaanteedest.
Kolmas seisunditase tähendab sõidujälgede hoidmist talveperioodil lume- ja jäävabadena. See seisund tuleb tagada viie tunni jooksul alates lumesaju või tuisu lõpust ja nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu kestel ei tohi lume või lörtsi paksus sõidujälgede vahel ületada kriitilist piiri, milleks on kolm sentimeetrit lund ja kaks sentimeetrit lörtsi.
Teisel seisunditasemel tehakse küll regulaarset libedusetõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Pikemad on ka hooldustsükli ajad – lumetõrjele 12 tundi alates lumesaju või tuisu lõpust ja libedustõrjele kaheksa tundi pärast libeduse tekkimist.
Esimesel seisunditasemel piirdutakse üldjuhul lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse ainult ohtlikel teelõikudel, milleks on järsud tõusud, langused, raudteeületuskohtade lähedus või muu selline. Muudel lõikudel toimub libedustõrje tegemine ainult erandlike olude korral.