Kogude järelevalve komisjoni töö eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid fikseerida üldine olukord ning anda algtõuge, et leida lahendused ja vahendid eriti kriitiliste puuduste likvideerimiseks. Ning see on täiesti rutiinne tegevus, mida kultuuriministeerium on muuseumiseaduse järgi kohustatud korraldama.
2010. aastal toimus kogude korraline järelevalve vastavalt aasta alguses koostatud plaanile seitsmes muuseumis ja kahes filiaalis. Pärnu muuseumi juhtum ei ole selles kontekstis midagi erakorralist, mida oleks vaja eraldi välja tuua.
Juhin tähelepanu, et järelevalve käigus hinnatakse tervikuna muuseumikoguga seotud töö kvaliteeti. Pärnu muuseumi puhul oli komisjon viimasel paaril aastal praeguse peavarahoidja tehtud tööga rahul, kuid eesmärk ei olnud kontrollida ainult viimasel ajal tehtut.
Näiteks: kui õiendis on märgitud, et elektrooniliselt on rahuldavalt museaalide üle arvestust peetud viimasel kahel aastal, siis see ei muuda olematuks fakti, et kartoteekide ja elektroonilise andmebaasi vahel on ajaline auk. Seda tagantjärele likvideerida muidugi ei saa, seetõttu ei ole seda ka mainitud ettekirjutuse selles osas, mis räägib puuduste likvideerimisest.
Vestlesin eile (teisipäeval, toim) veel ühe komisjoniliikmega ja tundub, et osaliselt on komisjoniliikmed ja peavarahoidja teineteisest mööda rääkinud.
Pärnu muuseumile saadetud kokkuvõte oli muu hulgas mõeldud neile seisukoha võtmiseks, saab kirja panna juba kõrvaldatud puuduste loetelu ja tähelepanekud, millega ei nõustuta. Vajadusel planeerime muuseumiga uue kohtumise, et selgitada, millest möödarääkimised tekkisid.