Linna all peitub loendamatu hulk kummitustorustikke

Jaansoni rajast kõrvale kaldujaid ähvardab kontemurdev kukkumine. Foto: Urmas Luik

Kolmapäeval inimelu nõudnud kanalisatsioonikaevu katvale uksele asetati eile Pärnu linnavalitsuse eestvõttel kindluse mõttes kõnnitee betoonist äärekivid. Kobedama katte saab kaev pärast seda, kui politsei on seal oma toimingud lõpetanud. Ent linnas on muidki kiirkorras plommimist nõudvaid auke.

Üks selline varitseb inimesi Jaansoni raja linnapoolses otsas pumbamaja varemete ees. Kõigest sammu kaugusel teest, kus iga päev kõnnib sadu inimesi, haigutab paari meetri sügavune lõks. Ootamatult pinna jalge alt kaotanud inimesele, kes end vigasena augu põhjast leiab, ei pruugi abi olla roostetanud redelist, mis lõksu betoonseina külge kinnitatud.

Aeg tegutseda

“Seal on mingid vanad mahajäetud kas lina- või lihakombinaadi torustikud, me oleme neid siin järjest täitnud, aga kas nüüd on siis veel mingi uus tekkinud?” oli Pärnu linnavalitsuse tehnovõrkude peaspetsialist Jaan Põlma hämmeldunud. Esimesest ehmatusest üle saanud, lubas ta kiiresti korraldada augu katmise. “Käepäraste vahendite, kas betoonplaadi või ükskõik millega,” ütles ta. Sõnapidaja mehena müttaski Põlma napp pooltund hiljem augu pervel ja organiseeris sinna traktorit.

Teine toimetusele teada olev lõks asub Jaama tänava kõrval. Teest kümmekonna sammu kaugusel parkmetsa servas. Kohas, kus mängivad ümberkaudsete majade lapsed, uitavad seenelised ja käiakse niisama jalutamas, mustendab kesk valget lund kanalisatsioonikaev, millel sügavust tubli kuue meetri jagu. “Kui sinna sisse kukud, siis on korras – sealt ei roni mitte ükski inimene välja, isegi Erki Nool mitte,” märkis sealkandis koera jalutav Ants Tammisto.

“Ma olen sealt aeg-ajalt mööda käinud ja hirmuga vaadanud, et kas või oma loomgi sisse ei kukuks,” rääkis Tammisto, kelle sõnutsi on kaev katmata olnud vähemalt poolteist aastat. Ometi polnud ta seni surmalõksust linnavalitsust ega AS Pärnu Vett teavitanud.

“Mis teha, inimene on ju oma loomult mugav ja tuim,” nentis Tammisto, kes pärast kolmapäevast traagilist õnnetust toimetusele vihje saatis. “Mõtlesime, et kui abi ei tule, ehitame meestega sinna ise kaane peale. Aga no kuulge, ega me ole kõigi linna sigaduste likvideerijad!” Tammisto arvamust mööda peaks ohu kõrvaldama ikkagi kas maa või torustiku valdaja. Omanikuküsimusest tähtsamaks peab ta siiski seda, et avaus kiiresti kaanetatud saaks.

Pärnu Vee tootmisdirektorile Lembitu Merdikule tuli Jaama tänava torustik tuttav ette. Tema andmeil jäi kõnealune kanalisatsioonitorustik kasutuna seisma pärast seda, kui piirkonda paigaldati uued torustikud. “Meie oleme nad maha kandnud, aga me võime nad kinni panna küll, hakkame sellega täna tegelema,” lubas Merdik. “Kui katta ei õnnestu kohe, siis vähemalt märgistame ja piirame.” Esimesel võimalusel kaetakse lõks ajutiselt betoonkamakaga ja kevadel aetakse kasutuna seisev kaev täis.

Ülevaade lünklik

“Eks see probleem ole üleriigiline: ehitatakse uusi torustikke ja vanad jäävad maha ning kuidagi ei ole määratletud, kuidas neid siis maha jätta,” märkis Merdik, kelle sõnutsi Pärnu Vesigi on alles viimased viis-kuus aastat kasutusest välja jäänud kaeve likvideerinud. “Enne seda jäeti tänavasse kaev alles,” tõdes ta.

Pärnu linnavalitsuse linnavara peaspetsialist Karin Pärmann tunnistas, et kellelgi pole täit ülevaadet sellest, kui palju unustatud, otsekui eikellelegi kuuluvaid torustikke ja kanalisatsioonikaeve Pärnu tänavate ja tühermaade all peitub. “Paljud ettevõtted on ju ära kadunud, aga kui palju torustikke on nendega seoses ehitatud ….” mõtiskles Pärmann, kelle sõnutsi ei saa välistada, et pargialadel ja mujalgi leidub kaeve, mis enda olemasolu ühel halval päeval väga valusalt meelde tuletavad.