Nuhkimine võib viia kuriteoni

Kaamerate ees riideid vahetav suusataja Charlotte Kalla Vancouveri taliolümpial. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Kui tööandja ilma eelneva kokkuleppeta töötaja külastatavaid veebikülgi jälgib, elektronkirju loeb ja salaja kaameraid üles seab, võidakse talle esitada süüdistus eraviisilises jälitustegevuses.

Andmekaitse inspektsioonil on valminud juhend, mis täpsustab isikuandmete töötlemist töösuhetes. Üle 80-leheküljeline juriidiline materjal on kättesaadav inspektsiooni kodulehel. Lihtsamas keeles tutvustas seda eelmisel reedel Tallinnas aastakonverentsil juhendi autor, andmekaitseinspektsiooni (AKI) õigusnõunik Maris Juha.

Mida võib töölesoovijalt küsida?

“Seda, mille vastu on õigustatud huvi,” vastas Juha ja tõi näiteks, et üldjuhul ei ole kandidaadi foto nõudmine õigustatud, kuid modellitöö või filmirolli puhul on raske selleta hakkama saada. “Õigustatud huvi pole ka väikeste või võimalike laste vältimine,” rõhutas ta.

Juha soovitas kandidaatidelt võtta kirjaliku nõusoleku, mis näitab, kes missugusel eesmärgil milliseid isikuandmeid töötleb. Ta aktsepteeris praktikat, et eraldi nõusolekut pole vaja elulookirjeldusega tutvumiseks ega selles toodud soovitajatega suhtlemiseks, kui aga tahetakse iseloomustust küsida endiselt tööandjalt, peaks Juha sõnutsi kandidaat selleks nõusoleku andma.

Autojuhilt on õigustatud küsida varasemaid liikluskaristusi. Karistusregistrist tohib aga Juha jutu järgi andmeid küsida vaid siis, kui töökoht välistab midagi ja register annab ei/jah-vastuse.

Kandidaadi nime võib Eestis googeldada, kuid inimesel peab olema õigus niiviisi kogutud andmetega tutvuda ja vastuväiteid esitada.

“Andmed võivad olla samanimelise kohta või eksitavad. Otsides inimest minu endise nimega Maris Järv, saab vastuseks, et selline inimene on teadmata kadunud,” rääkis Juha.

Facebooki andmeid võib lugeda, kui need on tehtud kõigile kättesaadavaks. Sama põhimõte kehtib kohtulahendite registri, kinnistusraamatu ja muude avalike registrite kohta.

Meilide lugemiseks mõjuv põhjus

Töötaja elektronpostkastis olevad erakirjad on kaitstud eraelu puutumatuse ja sõnumi saladusega. Juha soovitas tööandjatel kehtestada kindlad reeglid, et erakirjad tähistatakse ja tõstetakse eraldi kausta või et kõik erakirjad kustutatakse kohe.

“Töötaja kontrollimisel ei tohi rikkuda tema põhiõigusi,” ütles Juha. “Oleme seisukohal, et erakirjade lugemiseks peab olema väga mõjuv põhjus. Rikutud on otsest töökohustust ja muud meetmed on ära kasutatud.”

Töötaja peab olema teadlik, et elektronkirju dubleerivalt salvestatakse ja tööandja võib neid kontrollimiseks lugeda. Pärast töösuhte lõpetamist tuleb töötaja nimepostkast kinni panna.

Kaameraid võib tööandja kasutada ettevõtte vara ja töötajate kaitseks. Selleks ei pea töötajatelt luba küsima, kuid töötajaid tuleb kaamerate kasutamisest põhjalikult informeerida. “Töö kontrollimiseks kaamera kasutamist rahvusvaheliselt eriti ei aktsepteerita, seda võiks teha erijuhtudel,” lausus Juha.

Juha rõhutas, et töötaja peab olema algusest saadik informeeritud, mis eesmärgil ja kuidas jälgimine toimub. Ta soovitas filmida nii vähe kui võimalik, fokusseerides pildi terve ruumi asemel kassaaparaadile ja aktiveerides kaamera näiteks siis, kui klient siseneb.

“Puhkeruumis, WCs ja isiklikus kabinetis filmida ei tohi,” ütles Juha.

Terviseandmeid on tööandjal õigus küsida ainult tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul. Muudel juhtudel peaks Juha sõnutsi piisama arstitõendist ilma diagnoosi kirjelduseta.

“Töötaja ei pea aru andma, millise arsti juures ja miks ta käis. Lihtsalt oli vaja ja käis,” kõneles ta.

Tööandja ei pea inkassofirmale andmeid andma. Seda tohib Juha jutu järgi teha vaid siis, kui töötaja on selleks loa andnud. Kaastöötajatelegi ei või eraandmeid niisama edastada.

Ettevõtte kodulehele isikuandmete ülespanemiseks on vaja töötaja nõusolekut, mille võib tagasi võtta. Kui töötaja enam ei soovi, et tema fotot kodulehel eksponeeritakse, tuleb see maha võtta.