Tsirkus vihastab loomasõpru Pärnuski

Eestis palju vastuolusid tekitanud eksootiliste loomade tsirkus Zoo Impeerium jõudis Pärnusse, ärritades kohalikke loomaõiguslasi. Linnavalitsus tõdes, et ürituse keelamine pole nende võimuses.

Kui loomasõber Anny Drobet nägi tänavapostide külge kleebitud Zoo Impeeriumi reklaamlehti, meenus talle, mis juhtus Tartus: ürituse korraldajad tungisid flaiereid seinalt rebinud neiule kallale ja meeleavalduste tulemusel keelas linnapea loomatsirkusel edaspidi Emajõe Ateenas esineda.

Nii uuris Drobet Pärnu linnavalitsuselt, miks tsirkus siin üldse etenduste korraldamise loa on saanud.

Furoori tekitas loomaetendus Koidula gümnaasiumiski, kus õpilastele Zoo Impeeriumi reklaamlehti jagati. Õpilane Kirke Stina Karin avaldas arvamust koolilehes. “Ei mahu mulle pähe, miks peaks keegi üldse tahtma maksta looma piinamise eest?” küsis ta.

Nii nagu tänapäeval ei kuulu tsirkuseareenile naerualusteks habemega naised või Siiami kaksikud, ei saa tõmbenumbriks pidada karu tõukerattal või tulerõngast läbi hüppavat tiigrit. Annika Lepp

Karin väitis, et on ise kokku puutunud hobusega, kes elas loomatsirkuses. “Vaimne ebastabiilsus, inimpelgus ja vanad põletusarmid,” loetles ta. Peagi olid flaierid kooli pealt kokku korjatud ja prügikasti visatud.

“Teema on vastuoluline ja muret tekitav,” tõdes linna avalike suhete nõunik Gerli Kõiv. Ta ütles, et Pärnu linn mõistab loomakaitsjate muret ja nõustub, et tsirkuseloomad on esinemiste ja ringreiside tõttu suure pinge all. “Kuid keelamiseks peab olema seaduslik alus, mis kõnealusel juhul puudub,” sõnas Kõiv.

Nõuniku selgitust mööda sai tsirkus esinemisloa, sest kõik avaliku ürituse korraldamise nõuded olid täidetud.

Avalike ürituste lubade komisjoni esimees Ela Tomson suhtles loomakaitsjatega ja uuris, kas neil on välja tuua konkreetseid fakte nimetatud tsirkuse kohta. “Kuna vastus oli eitav, siis pelgalt emotsionaalsete etteheidete põhjal me otsuseid vastu võtta ei saa,” vahendas Kõiv linnavalitsuse seisukohta.

Loomakaitseorganisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht Annika Lepp sõnas, et kõik metsloomi kasutavad tsirkused väärkohtlevad loomi ja lisas, et niisugune meelelahutus mahub ajaloo prügikasti. “Nii nagu tänapäeval ei kuulu tsirkuseareenile naerualusteks habemega naised või Siiami kaksikud, ei saa tõmbenumbriks pidada karu tõukerattal või tulerõngast läbi hüppavat tiigrit,” kinnitas ta.

Zoo Impeeriumi projektijuht German Molchanov vastas Pärnu Postimehele, et tsirkus järgib kõiki Euroopa Liidu norme. “Vastasel juhul oleks keskkonnaamet meid sulgenud,” rääkis ta.

Molchanov märkis, et kõik puurid on sobiva mikrokliima hoidmise seadmega ja loomi transporditakse spetsiaalsete sõiduvahenditega. “Armastame naljatada, et loomad söövad paremini kui meie ise,” lisas ta. “Näiteks pelikan sööb iga päev kaks kilo forellimaime ja värsket kala. Iga inimene seda endale lubada ei saaks.”

Projektijuht kinnitas, et tsirkuses pole kavas keerukaid trikke. “Kui nad saavad mööda väljakut ringi joosta, on see neile rohkem nagu mäng,” selgitas ta

Molchanovi arvates loomaõiguslased valetavad. “Nad seisavad vastu sellele, mida nad oma silmadega pole näinud, ja karjuvad sealjuures kõige kõvemini,” leidis ta.

Euroopa veterinaaride föderatsioon ja sinna kuuluv Eesti loomaarstide ühing soovitavad kõikidel Euroopa riikidel keelustada metsloomade kasutamine rändtsirkuses.

Seni on 23 riiki vastu võtnud täieliku üleriigilise metsloomade tsirkuses näitamise keelu.

Maaeluministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla sõnas, et metsloomi kasutavate tsirkuseetenduste keelamise eelnõu on arutluse all Eestiski. Näiteks toetab eelnõu loomatundja Aleksei Turovski.

“Looma- ja loodusesõbrana loodan, et eelnõu saab peagi seaduseks,” ütles Pärnu avalike ürituste korraldamise komisjoni esimees Ela Tomson.

Eksootilised tsirkuseloomad

Zoo Impeeriumi etenduses osalevad nelja tõugu ahvid, rebased, haski tõugu koerad, roosa pelikan, kaks suurt krokodilli, okassiga, punakoaatid ehk ninakarud, valged tuvid, kährikud, tuhkrud, koolitatud puudlid ja sebrad. Tõmbenumber: suudlus alligaatoriga.

Allikas: Zoo Impeeriumi plakat

KOMMENTAAR: 8 põhjust, miks loomasõbrad ei külasta tsirkust

Annika Lepp, MTÜ Loomus

Miks ometi loomakaitsjad, loomaarstid ja paljud teised loomade heaolust hoolivad inimesed seda laadi lõbu laidavad? Põhjusi on mitu.

1. Tsirkus ei suuda tagada loomade heaolu. Loomadel ei piisa liikumisruumi, neil puuduvad loomuomased tingimused ja nende elurütm on sageli häiritud müra, valguse ja vibratsiooni tõttu.

2. Tsirkuses sunnitakse loomi esitama loomuvastaseid trikke. Treeningutel kasutatakse metsloomade allutamiseks sagelit metallkonkse, -piitsu, -keppe, elektrišokki ja muid sunnivahendeid.

3. Rändtsirkuse loomi transporditakse pikki maid kitsastes ja halva ventilatsiooniga vagunites, kus nad veedavad suurema osa ajast esinemiskohaski.

4. Tsirkuseloomad kannatavad stressi all, mis väljendub stereotüüpses käitumises: edasi-tagasi ringlemises või sama liigutuse pidevas kordamises.

5. Ruumikitsikusest tingitud hügieeniprobleemid suurendavad loomade haigestumisriski ja tsirkuse rändava iseloomu tõttu ei suudeta loomadele tagada adekvaatset veterinaarabi.

6. Tsirkuseloomad võivad olla illegaalselt vabast loodusest püütud, sest loomade päritolu on raske kindlaks teha. Kui tsirkuseolud põhjustavad kannatusi tehistingimustes sündinud loomadelegi, siis loodusest püütud loomadele on tsirkusesse sattumine psühholoogiliselt kirjeldamatult raske, mille tagajärjel võib loom isegi surra.

7. Lastepsühholoogid on leidnud, et tsirkuseloomade etteastete nägemine loob lastele loomadest vale kujutluspildi ja nad võivad hakata pidama domineerimist ja loomade vägivaldset kohtlemist loomulikuks.

8. Loomade sundimine ebaloomulikule tegevusele inimese meelelahutuse nimel on olemuselt ebaeetiline.