Kihnu jäätee ootab avamist

Mullu ametlikku jääteed Kihnuga ei avatud. Käesoleval nädalal selgub, kas tänavu talvel jäätee tuleb. Foto: Ants Liigus

Kas Kihnu sel talvel jääteeühenduse saab, selgub lähipäevil tehtavatest uuringutest. Jää paksus mandri ja saare vahel seda lubaks, murekohaks on siiani olnud jääpraod.

“Oleme tellinud aktsiaseltsilt Pärnumaa Teed, mis võitis Kihnu jäätee rajamise riigihanke, järjekordse jääluure, et tee avamise osas selgust saada. Seni on tee avamist edasi lükanud jääs olevad praod, millest üks pea 90 sentimeetrit lai. Pragude vahel on vaba vesi ning olukorda halvendab seegi, et jää veidi liigub, mis tähendab, et pragude laius muutub,” selgitas maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik.

Jäätee ametlikuks avamiseks sõiduautodele peaks jääl olema paksust ligikaudu 23 sentimeetrit ja Kihnu-mandri vahelise jää paksus olevat tee avamiseks küllaldane.

Raadik ütles, kui üle jääpragude saaks sillad ehitada, võiks amet anda loa jäätee avada. Et seda teha, ei tohi pragude laius ületada 40–50 sentimeetrit.

Eelmisel talvel Kihnu ja mandri vahel jääteed ametlikult ei avatud, kohalikud sõitsid üle jäätunud mere omal riisikol.

“See, et Kihnu inimesed kuuldavasti ka praegu üle jää mandril käivad, on tõde, aga nad teevad seda enda vastutusel,” märkis Raadik.

Maanteeamet saab vastutuse inimeste ja sõidukite eest võtta vaid siis, kui kõik jäätee avamise tingimused on täidetud.

“Loodame, et sellenädalane jääluure annab jäätee ametlikuks avamiseks kinnituse ja seda õige pea,” sõnas Raadik.

Riigi kõik kuus jääteed jäävad maanteeameti Lääne regiooni tööpiirkonda, möödunud talvel avati neist neli. Jääteedel sõitis üle 10 000 auto ja nende teede hoolduseks kulus 2,3 miljonit krooni.

Raadiku ütlust mööda kulub jääteele raha ka siis, kui see ametlikult avatud pole, sest mõõdistusi, järelevalvet ja kontrolltöid tuleb ikka teha.