Maavalitsuses avati iseseisvuspäeva eel Pärnu esimese maavanema Jüri Marksoo graafiline portree, meenutamaks 20 aastat selles ametis olnud aatemeest, kes suri 3. oktoobril 1941 Venemaal Sosva vangilaagris.
Pärnu esimese maavanema portree viitab aatemehele
1. märts 2011, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halinga vallas Ertsma külas Jaagu talus sündinud Marksoo oli Pärnu maavanem 24. augustist 1920 kuni 28. juunini 1940, ta oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku abi ning autasustatud Kotkaristi ja Valgetähe teenetemärgiga.
“Marksoo on pidanud kõige pikemat aega Pärnu maavanema ametit, ilmselt oleks ta oma tööd jätkanud, kui elu oleks kulgenud teisiti,” nentis tema järelkäija Andres Metsoja, kes on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kolmas Pärnu maavanem Rein Kirsi ja Toomas Kivimägi järel.
Metsoja sõnutsi on maavalitsuse ja maavanema roll, võrreldes Marksoo ajaga, muutunud koos riigi ja ühiskonna arenguga. “Kui riigi tippjuhid räägivad järjepidevalt maavalitsusest kui ebaolulisest asutusest, samal ajal midagi muutmata, on palju tahta, et kasvaksid peale uued väärikad maavanemad, kes sooviksid selles ametis olla kauem kui ühe ametiaja, rääkimata siis pikemast perioodist,” nentis ta.
Pole saladus, et Marksoolt võttis maavalitsus ligi 70aastase vahega üle maakondliku koguteose koostamise mõtte. Esimene “Pärnumaa” ilmus 1930. aastal, selle valmimisel oli oma osa nii maavalitsusel kui maavanem Jüri Marksool, kes toetas Tartu ülikooli geograafide vastavat eeltööd ja tegemisi juba 1920. aastate keskpaigast.
Uuel kujul ilmusid “Pärnumaa” esimene ja teine köide aastatel 2008 ja 2010, koguteose järjepidev trükiks valmistamine algas maavalitsuses 2004. aastal.
Marksoo klassikalises teostuses graafilise portree autor on Vello Paluoja ja töö on paigutatud maavanema kabinetti maakonna kaardi lähedale.
Lähenevale taasiseseisvumise 20. aastapäevale mõeldes otsustaski maavalitsus jäädvustada Marksoo kui maavanema, kes oli ametis niisama kaua, kui meie oleme elanud taas vabas Eestis.