/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/08/20/66939t1h0d95.jpg)
Läti paneb paika ja edastab aprilli keskpaigaks Euroopa Komisjonile konkreetsed sammud Rail Baltica raudteeprojekti edasiseks arendamiseks.
Läti paneb aprilliks paika Rail Baltica arendamise edasised sammud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti transpordiministeeriumi teatel jõudsid sellise otsuseni 8. märtsi kohtumisel transpordiminister Uldis Augulis ja komisjoni esindajad.
Kohtumisel oli arutusel ka Riia–Moskva raudteeühendus liidesena Rail Balticale.
Euroopa rööpmelaiusega raudtee kiirühenduse tasuvusuuringu tähtaeg on 31. märtsil, kuid Leedu ei ole veel langetanud lõplikku otsust trassi marsruudi osas ja uuringu valmimine võib edasi lükkuda.
Läti ja Eesti toetavad trassi Pärnu–Riia–Bauska–Panevezys–Kaunas marsruudil.
2008. aastal lepiti Euroopa Komisjonis kokku Läti, Leedu ja Eesti projektide rahastamine üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T eelarvest – olemasoleva raudteeinfrastruktuuri kohandamine Rail Baltica vajadustele vastavaks ja uuring Euroopa rööpmelaiuse kasutuselevõtuks.
TEN-T rahastuse eesmärk on saavutada olemasoleval trassil sõidukiirus 120 kilomeetrit tunnis.
Rail Baltica projekti peamine eesmärk on taastada Läänemere riikide otseühendus Euroopa raudteevõrgustikuga.