/nginx/o/2010/04/26/356094t1h8c27.jpg)
Grupp Euroopa Parlamendi saadikuid saatis koalitsioonikõnelusi pidavatele Reformierakonnale ja IRLile avaliku pöördumise, mille järgi peaks sõlmitavas koalitsioonilepingus olema eraldi punkt, mis käsitleb Rail Baltica projekti edasist konkreetset arengut ja ajakava.
"Kuivõrd 2013. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, leiame, et lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus peab olema Rail Baltica projekti eestvedaja ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse lahenduse," seisab pöördumises.
Pöördumise järgi edeneb Rail Baltica raudteeprojekt Eestis, Lätis ja Leedus erineva kiirusega. "Kipub jääma mulje, et Balti riigid tervikuna pole sellest kui regionaalsest tervikprojektist sisuliselt huvitatud ning et Rail Balticaga tegeldakse rohkem iga eraldi riigi infrastruktuuri moderniseerimise perspektiivis."
Rail Baltica arendamine eeldab saadikute sõnul Eesti, Läti ja Leedu valitsuse tõhusat ja pikale perspektiivile orienteeritud koostööd, mille aluseks on projekti majandusliku ja strateegilise tähtsuse mõistmine.
Saadikud märgivad, et paraku on ka Via Baltica praeguseks omamoodi varjusurmas.
Pöördumisele on alla kirjutanud kõik Euroopa parlamendi Eesti saadikud: Vilja Savisaar-Toomast, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Siiri Oviir.
Läti saadikuna on allkirja andnud Roberts Zile, Leedu poolelt Zigmantas Balcytis ja Poola poolelt Bogusław Liberadzki.
Peaminister Andrus Ansip vastas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil küsimust kommenteerides, et Rail Baltica punkt on sobival kujul koalitsioonileppesse kirjutatud.
"Selle aasta lõpuks saab Eesti territooriumil Rail Baltica lõigu läbida Tallinnast Valgani 120 kilomeetrit tunnis. Põhimõtteliselt oleme meie oma tehnilise panuse andnud, ka lätlased on investeeringuid teinud," kommenteeris peaminister. "Ma võtan väita, et järgmise aasta alguses võiks juba Riiani sõita 120 kilomeetrit tunnis."
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)