Klassikalise gümnaasiumi mõte võeti päevakorrast maha

Ülejõe gümnaasiumi 10. klassi astujal on valida kolme õppesuuna vahel: kultuur, loodus, majandus. Marko Pilisner (esiplaanil) ja Kaarel Vomm sisseastumiskatsetel. Foto: Ants Liigus

Pärnu on lõplikult loobunud kunagisest edevast plaanist arendada praeguse Hansagümnaasiumi baasil välja klassikaline gümnaasium.

Otsesõnu pole selle idee päevakorrast mahavõtmisest keegi kõnelnud, kuid linnavalitsuse 14. märtsi istungil otsustatu, et Hansagümnaasiumis avatakse uuel õppe- aastal neli kümnendat klassi, ei jäta kaksipidi mõtlemise võimalust.

„Sisuliselt oleks tegemist uue kooliga, mis peab sobituma siinsesse koolivõrku: ei saa järsku hakata Treffneriks (Hugo Treffneri gümnaasium Tartus, U. H.), see ei tööta. Tahtsid tollased poliitikud, mida nad iganes võisid tahta,” tõdes Pärnu linnavalitsuse haridusnõunik Katrin Uutsalu. „Pealegi on meil Koidula gümnaasiumi, ühis- ja humanitaargümnaaasiumi näol olemas koolid, mis täidavad Treffneri nišši.”

Tee ei tea mida

Nõuniku hinnangul hakkas mõte algusest peale kiiva kiskuma, sest jutlustati aina klassikalisest gümnaasiumist, ent keegi ei võtnud kooli olemust lahti rääkida. Väga raske on aga käia teed õpetuse järgi “mine ei tea kuhu, tee kohale jõudes ei tea mida”.

 „Üks on üldharidus, akadeemiline gümnaasiumiharidus, mis mõeldud kõrgkooli minekuks, teine on üldkeskharidus,” märkis Uutsalu. „Eesti Vabariigis peaksid noored olema nii väärtustatud, et mida rohkem on neid üldkeskharidusega, seda parem.”

Haridusnõunik nentis, et meie praegusele haridussüsteemile midagi ette heita oleks kurjast. Liiati Pärnus ja Pärnumaal, kus on nii tugevad gümnaasiumid kui Pärnumaa kutsehariduskeskus. Ometi annab korrastatud masinavärki samuti täiustada.

„Kui ühelt poolt räägime akadeemilisest haridusest, mille baasilt noored lähevad kõrgkoolidesse, siis teine on kutsehariduse pool, mis tegelikkuses ei suuda pakkuda kõiki erialasid,” ütles Uutsalu. „Sinna kahe vahele aga jääb teatud nišš, teatud hulk noori, kes nagu poleks kellegi mure.”

Lausutuga pidas nõunik silmas noori, kes ei püri ülikooli, ent ei oska põhikooli lõpetades veel täpselt määratleda, millist elukutset valida.

„Poolteist aastat tagasi väideti, et umbes 140 põhikoolilõpetanut on Pärnus ja Pärnumaal ei kuskil – see on suur arv,” tõdes Uutsalu.

Just neid noori on silmas peetud Hansagümnaasiumi, kuid ka Ülejõe gümnaasiumi õppesuundi valides.

Õpilaste arv kasvab

„Pärnu on minu meelest küllalt suur linn, et pakkuda eri võimalusi gümnaasiumihariduseks,” kinnitas linnavalitsuse haridusnõunik.

Hakata seejuures jäärapäiselt järgima seda rida, et Hansagümnaasiumi määras keegi kunagi saama klassikaliseks gümnaasiumiks, või upitama Ülejõe gümnaasiumi iga hinna eest ühisgümnaasiumi või Sütevaka tasemele, oleks – nagu praegu kombeks öelda – ressursi raiskamine.

Pealegi tuleb linnal arvestada sellega, et maakonna koolivõrgu paratamatu optimeerimine ehk mõne praegu töötava keskkooli sulgemine kasvatab tahes-tahtmata linnakoolide õpilaste arvu. Ja vaevalt nad kõik Koidulasse, Sütevakasse, ühisgümnaasiumisse või kutsehariduskeskusesse mahuvad või sinna tikuvadki.

„Hansa ja Ülejõe võiksid täita just seda väga vajaminevat nišši,” nentis Uutsalu.

Kahe silma vahele ei saa jätta sedagi, et Tallinnasse, Tartusse või hoopis Eestist kaugemale kõrgharidust nõutama läinud noor on suure tõenäosusega Pärnule kaotsi läinud, sest vaevalt ta, ülikoolidiplom taskus, Pärnusse tagasi ihkab. Liiati kui siin erialast tööd napib.

„Hansa ja Ülejõe nišš võiks olla ilma igasuguse eeldamiseta, et nad peaksid olema tippteadlaste taimelava – see ei välista, et neid sealt kasvab -, pigem korrektne heal tasemel gümnaasiumiharidus, mis annab võimaluse minna kõrgkooli, peale selle väga lai silmaring,” ütles Uutsalu.

Samal ajal ei saa Hansa- ja Ülejõe gümnaasiumi kohta väita, et tegu on kutseharidusele keskendunud koolidega. Uutsalu sõnutsi ei anna võrreldagi kutseõppe mahtu kutsehariduskeskuses ja Hansa- ja Ülejõe gümnaasiumis.

Viimasena nimetatutes on põhirõhk siiski laiahaardelisel üldharidusel. „Kui aega tagasi keerata, siis mina õppisin keskkooli ajal müüjaks,” muigas haridusnõunik. „Sain palju toredaid teadmisi, aga parim tarkus oli see, et ma ei sobi müüjaks.”

Tutvus elukutsega

Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill tõdes, et kuigi klassikalisus kooli nimes ei kajastu, jääb Hansagümnaasium koolirahvale klassikaliseks gümnaasiumiks.

“Oleme läinud seda teed, millest räägib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduski, et kaks kooliastet teineteisest eraldada,” märkis koolijuht. „Ja kuna kooli arengukavas on see kirjas, siis me sedasi ka toimetame.”

Rääkides sellest, et järgmisest õppeaastast saavad Hansagümnaasiumi 10. klassi tulijad omandada teadmisi ja oskusi, mida on vaja avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel ning maksuametniku, tolli- ja vanglatöös, tõdes direktor: „Kui küsida 9. klassi klassi lõpetaja käest, mida ta tahab oma elus edaspidi teha, siis olgem ausad, väga paljud ei oskagi öelda. Vaid mõni teab, et tahab saada arstiks, disaineriks, arhitektiks.”

Oleks ülekohtune nõuda inimeselt, kellel pole passigi taskus, nii tähtsa otsuse langetamist. Tarvis on aega. Ja mõnd ahvatlevat elukutset lähemalt tundma õppida.

„See kõik on selle mõttega, et laps, kes on tubli ja tahab õppida ja on motiveeritud, võtab lisaeriala. See on võimalus läbi gümnaasiumiaastate vaadata oma tulevase eriala peale,” ütles Kikerpill.