/nginx/o/2009/10/17/251928t1h2489.jpg)
Viimase kahe aasta lume- ja jäärohked talvekuud suurendasid hüljeste arvukust, sest tingimused poegimiseks olid väga soodsad.
Karmid talved suurendasid hüljeste arvukust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Paremaid tingimusi, kui sellel talvel on, ei saagi hüljestele ette kujutada,” kinnitas tuntud hülgeuurija Ivar Jüssi ajalehele Meie Maa. “Jää on merel püsinud kogu poegimisperioodi vältel ning erinevalt eelmisest aastast on tänavu palju rüsijääd ja lund, mis sobib just viigerhüljestele poegimiseks ideaalselt. Neile meeldib koopaid teha ja rüsijää korral on hea võimalus jääkuhila taha lumme koobas ehitada.”
Veel enne möödunud ja tänavuse aasta pakaselist talve oli hüljeste populatsioon järjestikuste väga pehmete talvede tõttu kahanemas, sest merejää kehv seisukord ei loonud soodsaid tingimusi viigerhüljeste paljunemiseks.
Hallhülgeid oli eelmisel aastal toimunud loenduse järgi Eestis ligi 3700, viigerhülgeid aga vähemalt 1000, kuid mitte rohkem kui 1500. Viigerhüljeste uurimine ja loendamine on raskem ja seetõttu nende täpset arvu praegu ei teata.
Valdavalt paikneb hüljeste asurkond Väinameres ja Liivi lahes, Saaremaa ja Hiiumaa lähedal.