:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2011/03/31/549372t1ha0cf.jpg)
Pikk, lumerohke ja pakaseline talv tegi metsaelu raskeks kõigile suurulukeile, kes talveund ei maga, kuid kõige rohkem kannatasid siiski kitsed.
Metssead elasid talve üle, kitsed mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Jaan Liivson lõi kokku nii liitu kuuluvate jahimeeste talvise küttimise numbrid kui ulukite loendusandmed ja sõnas, et talv oli metsaelukaile raske.
“Kõige enam kannatasid kitsed, kellele juba eelminegi talv oli ränk,” rääkis Liivson. “Otse öeldes on kitsede olukord katastroofiline.”
Pärnumaa jahimeeste liidu jahialal, mis hõlmab üle 60 protsendi kogu Pärnumaa jahialast, on Liivsoni hinnangul looduslik olelusvõitlus võtnud tänavu talvel elu umbkaudu 2000 kitselt, olgu põhjuseks nälg, haigestumised, kiskjad või kurnatus.
“Juba aasta tagasi küttisime oma jahialal kitsi vähem kui varasematel aastatel ja tänavu jahiti ainult 900 kitse,” selgitas Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees. “Tänavu oleme olukorra ees, kus üle 200 kitse lasta me oma jahialal ei tohiks, sest kitsede populatsioon on isegi palju kannatanud.”
Jahimeestele on riik jahialal vastavalt ulukite loendusandmetele ette seadnud maksimaalse arvukuse piiri. Üle selle loomi, teiste hulgas kitsi ja sigu, metsas olla ei võiks, kuna liigarvukaina hakkavad nad oluliselt määral kahjustama põllukultuure ja maamajapidamisi. Soovitud arvukust peab hoidma jahipidamine.
Samal ajal korraldasid jahimehed metsades ulukite lisasöötmist. Liivson loeb parimaks lisasöödaks ruloonitud teraviljasilo, mida koos kitsedega nosivad hästi seadki.
Vaatamata talvisele lisasöötmisele ja alanenud küttimissurvele, on kitsed metsades allpool maksimaalse arvukuse piiri.
Seevastu metssigu on jätkuvalt rohkem. Liivson arvab vastsetele loendusandmetele toetudes Pärnumaa jahimeeste liidu jahialas elavat 1500 siga. Arvestades, et Pärnumaa laantele kehtestatud metssigade arvukuse ülempiir on 2100 ja et liidu jahiala hõlmab ainult 60 protsenti kogu Pärnumaa jahialast, on seis rasketest talvedest hoolimata küllalt hea.
Mullu sügisel, enne aktiivse jahihooaja algust loendati Pärnumaa jahialadel kokku ligikaudu 3000 metssiga.
“Arvestades, et tänavu talvel küttisime oma jahialal 1074 siga eelmise talve 1200 asemel, on sigade kevadine populatsioon tunamullusega enam-vähem samal tasemel,” ütles Liivson.
Samal ajal on metsseapõrsaste põlvkond raske talve järel jahimeeste hinnangul nõrk ja vaevatud.
“Olen päris kindel, et põrsaste suremus jätkub ka siis, kui lumi on läinud ja maa must,” arvas Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees, kelle arvestuste kohaselt võis talv Pärnumaal võtta 300–400 metssea elu.