Ettevõtjad lubasid aidata Pärnu lennujaama tegevuskulusid katta

Pärnu lennujaam. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Ettevõtjad kinnitasid reedel Pärnu ettevõtjate ja omavalitsusesindajate kohtumisel, et on valmis panustama pärast Pärnu lennujaama rekonstrueerimist selle tegevuskulude katmisesse.

Valitsus kinnitas mai riigi lisa-taristuinvesteeringute programmi kolmeks aastaks, mille järgi rahastatakse Pärnu lennujaama rekonstrueerimist 20 miljoni euro ulatuses. Investeeringu tingimus on, et lennujaama käivitamisel kasvavad käitamiskulud jäävad kohaliku kogukonna kanda.

Riik on lubanud rahastada lennujaama tegevuskulusid senisel määral ehk 400 000 euro eest aastas. Pärnu linna osa oleks kuni 600 000 eurot aastas.

Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri sõnade kohaselt ei võimalda praegune seadusandlus lennujaama tegevuskulude katmiseks leida raha turismimaksuga. Nii tuleb leida vajalik raha omavalitsuste ja ettevõtete koostöös. Summasid, millised ettevõtted ja kui suure summaga lennujaama tegevuskulusid kataksid, veel kokku lepitud pole. "Praegu on töös mitu plaani, kuidas see probleem koostöös ettevõtetega lahendada," ütles Luur, kelle jutu järgi loodetakse täpsem tegevuskava ja rahastus saada paika sügiseks. 

"Pärnu linn on valmis panustama. Saime tänasel (reedesel, toim) kohtumisel selge sõnumi, et ettevõtjadki on valmis panustama," ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. "Pikemas perspektiivis peaks riik kandma kõik lennujaama käitamiskulud, kuid praeguses olukorras ei jää meil muud üle kui leida ettevõtjatega kõiki osalisi rahuldav lahendus."

Pärnus asuva ja Euroopa suurimate teki- ja padjatootjate hulka kuuluva AS Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar kinnitas, et ettevõtjad on valmis lennujaama toimimisse panustama.

"Lennujaama taaskäivitamine muudab piirkonna majanduskeskkona atraktiivsemaks ja majanduskasvu alus. See avab Pärnumaale uusi võimalusi ja aitab kaasa välisinvesteeringuid tuua," rääkis Roosaar.

Tervise ravispaahotelli juhataja Jaan Ratniku sõnutsi ei kiida ettevõtjad heaks riigi käitumist, kus Eesti regioone koheldakse erinevalt.

"Näiteks Tartu ja Kuressaare lennuvälja käitamiskulud on riigi kanda. Sellise taristu käigushoidmine ongi riigi ülesanne," ütles Ratnik. "Ometi on Pärnu ettevõtjad pandud sundseisu. Kui alternatiiv on lennujaamaprojekt seisata, on ettevõtjad valmis panustama lennujaama tegevuskulude katmisesse."

Ratniku sõnade kohaselt on Pärnu majutusasutustel vaja leida uus turg ja jõukamad kliendid, sest üha vähem turiste on valmis suvepealinna tulema bussiga.

"Meie ainus võimalus konkurentsis püsida ongi tellimuslennud käivitada. Pikaajaliseks eesmärgiks peaksime võtma regulaarliinid," lisas Ratnik.

Audru valla auto24ringi omaniku MTÜ A2 Racingu juht Andres Hall ütles, et lennujaama taaskäivitamine mõjutab piirkonda laiemalt.

"Küsimus pole ainult majutusettevõtete klientides, lennuühendus toob piirkonna näiteks rahvusvaheliste ürituste kaardile ja avab meile praegu suletud uksi," märkis Hall. "Lennujaama taaskäivitamine ei ole oluline mitte üksi majutusasutustele, vaid kogu piirkonnale ja erinevatele tegevusvaldkondadele."

Kohtumisel osalesid Pärnu linna, Pärnumaa omavalitsuste liidu, SA Pärnumaa Turism, AS Wendre, Pärnu Rannahotelli, Tervise ravispaahotelli, Estonia spaahotelli, auto24ringi, Hedoni spaahotelli, Strandi spaa- ja konverentsihotelli ning Aloha surfikeskuse esindajad.

Praeguseks on Pärnu linn alustanud läbirääkimisi Tallinna Lennujaama aktsiaseltsiga lennujaama rekonstrueerimise ettevalmistamiseks.

2013. aastal keelas lennuamet lennuraja kehva tehnilise seisukorra tõttu üle kuue tonni kaaluvatel lennukitel Pärnus maandumise, mis lõpetas just käivitunud lennud Põhjamaadest. Praegu kasutatakse lennujaama 800 meetri pikkust töökorras rada Kihnu ja Ruhnu lendudeks.

Riikliku investeeringu toel on kavas rekonstrueerida Pärnu lennujaama lennurada moel, mis lubaks vastu võtta suuremaid lennukeid ja tuua piirkonda jõukamaid Põhja-Euroopa turiste.

Pärnu lennujaam kuulub riigiettevõttele AS Tallinna Lennujaam.