Kihlepas tuvastati Aafrika seakatk, 3400 siga hukatakse

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) diagnoosis Pärnumaal Audru vallas ligikaudu 3400 seaga farmis Aafrika katku. Postimees kajastab kell 14 algavat pressikonverentsi otseblogis.

Pärnu veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi sõnutsi diagnoositi Aafrika seakatk Lõpe Agro Kihlepa farmis.

Nakkuse tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin.

„Valitseb must meeleolu,” sõnas OÜ Lõpe Agro juhatuse liige Mare Noot täna lõuna paiku.

„Saime eile õhtul hilja laborilt vastuse ja šokk oli väga suur,” rääkis Noot. „Seda enam, et meil on kasutusel väga tugevad bioohutusmeetmed.”

Noot ei osanud praegu veel öelda, mis seafarmist ja selle töötajatest edasi saab. „Täna on hästi palju toimetamist olnud ja pole võimalust olnud selle üle mõeldagi,” märkis ta.

Mogilnõi teatel on praegu farmis käsil inventuur ja ruumide ülevaatus. Suure tõenäosusega ei hakata sigu tapma täna, vaid homme. Taudi leviku vältimiseks hukatakse kõik sead. Seejärel hoone desinfitseeritakse.

Üks farmis askeldanud töötaja ütles reporterile, et praegu võetakse farmis proove. Haiged sead on ülejäänutest eraldatud.

Farmist kilomeetri kaugusel elav Varje kuulis seakatkust raadio vahendusel. "Mõtlesin, et issand, see on ju siinsamas! Kole asi küll!" lausus ta. "Enda tervise pärast ma ei muretse, oma loomade pärast küll."

"Äärmiselt kurb lugu: mitu tuhat looma saab hukka," tõdes Audru vallavanem Siim Suursild. Ehkki täpselt pole teada, kui kauaks farm jääb karantiini, nentis Audru vallavanem, et kui sigala pikaks ajaks suletakse, võib mõni kohalik inimene töö kaotada.

Suursild võttis pärast halvast uudisest kuulmist ühendust Pärnu veterinaarkeskuse juhatajaga ja sai kinnituse, et valla territooriumil matmist ei tule: AS Vireen suudab hukatavad sead ümber töödelda. Vajaduse korral külmutatakse loomad enne seda.

Suursilla jutu järgi tuleb asjale vaadata laiemaltki, kuna olukord on emotsionaalselt väga raske. "Igat niisugust hukkamist on raske taluda," lausus ta.

Audru vallavanem tõdes, et mingiks ajaks kaob ümbruskonnast sageli tuulega üle valla kanduv seafarmile iseloomulik lõhn. See pole sugugi hea märk, kuna seakasvatus on elu loomulik osa.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnutsi algas juhtumi uurimine eile sigade suurenenud suremuse tõttu. Peale selle oli 50 siga ühes sulus kõrges palavikus.

Sigu hukkama hakkav AS Vireen toimetab tapetud loomad loomsete jäätmete käitlemise tehasesse.

Pärnu veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi sõnutsi diagnoositi Aafrika seakatk Lõpe Agro Kihlepa farmis. Foto: Märt Pilme

Taudipunktist kümne kilomeetri raadiuses ei leidu rohkem seafarme. Niisiis ei rakendu ümbruskonna farmidele esialgu kitsendusi.

Taudipunkti territooriumile tohivad minna ainult VTA volitatud isikud. Eesti maaülikooli teadlased aitavad epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas haigustekitaja võis farmi pääseda. 28. veebruaril hindas ekspertkomisjon farmi kõrge bioohutusega farmiks, puudusi ei leitud.

Aafrika seakatku leiud metssigadel. Foto: Maaeluministeerium

Kalda ütlust mööda jääb seakatkuoht farmidele püsima veel pikaks ajaks. "Taud on metssigadel endiselt laialt levinud ega näita hääbumise märke," lausus ta, rõhutades, et kõik loomapidajad peavad praegu katku levikut igati tõkestama. Ta lisas, et nii kodumajapidamistes kui suuremates seafarmides tuleb rangelt välistada sigade kokkupuude ülejäänud koduloomade, metssigade ja võimaliku saastunud materjaliga.

Eelmisel nädalal tuvastati katkujuhtumid kodusigadel Leedus ja Poolas. Nüüdseks on seakatk jõudnud juba seitsmesse Poola ja kolme Leedu seafarmi. Lätis on tänavu tuvastatud kaks katkujuhtumit kodusigadel.

Seakatk

Aafrika seakatk on väga nakkav ja ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100 protsenti loomadest).

Seakatku ei haigestu muud loomad ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

Eestis diagnoositi esimene Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, kui Euroopa Liidu Hispaania referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed katkujuhtumid kodusigadel diagnoosis VTA 21. juulil 2015.

Veterinaar- ja toiduameti teatel peab loomapidaja loomade haigestumisest või hukkumisest viivitamatult informeerima veterinaararsti, kelle saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut.

Seakatku kahtluse määrab veterinaararst ja diagnoos pannakse laboratoorsete analüüside, kliiniliste tunnuste ja lahanguleiu alusel.

Kohe pärast sigade katku ametliku diagnoosi kinnitamist teeb veterinaar- ja toiduameti kohaliku asutuse juht maavanemale ettepaneku kehtestada taudipunktis karantiin koos kitsendustega aladega.

Ohutsoon määratakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt kümne kilomeetri raadiuses taudipunktist.