Riigigümnaasiumi ei tule, gümnaasium tuleb

Alla 400 õpilasega Hansagümnaasium on õppurite hulgalt linna üks väiksemaid koole. Foto: Ants Liigus

Ehkki maakonnakeskustes Viljandis, Haapsalus, Jõgeval ja mujalgi on võetud suund riigigümnaasiumi rajamisele, Pärnus seda teed esialgu ei minda. Küll kasvab Hansagümnaasiumist ka riigi abikäeta ülejärgmiseks õppeaastaks üksnes gümnaasiumiosaga kool.

„Oleme riigigümnaasiumi küsimust arutanud ja meil poleks midagi selle vastu, kui nii-öelda puhtaks gümnaasiumiks muutuv Hansa oleks riigigümnaasium,” tõdes Pärnu abilinnapea Jane Mets. „Oleme sellest ka ministeeriumiga rääkinud, et võtke Hansagümnaasium, tehke sinna riigigümnaasium, aga makske ära sinna majja pandud üle 30 miljoni krooni. See annab meile võimaluse saada oma laenukoormus kontrolli alla, mis omakorda võimaldab tuua lähemale mõne teise kooli remondi. Kuid ei, sellest ei olda huvitatud.”

Hakata haridus- ja teadusministeeriumi survestama selles küsimuses nüüd, kui äsja vahetus haridusminister, ei ole Metsa hinnangul arukas. Liiati on Pärnul Hansagümnaasiumi kasvamisel puhtaks gümnaasiumiks selge siht silme ees ja see saavutatakse omal jõul.

„Ma ei arva, et riigigümnaasium annaks parema hariduse kui munitsipaalgümnaasium,” väitis Mets. „Järelikult, teha riigigümnaasiumi ainult selle pärast, et keegi tahab teha riigigümnaasiumi, ei ole mõtet.”

Paigas koolivõrk

Veel vähem mõttekas oleks sobitada vägisi loodud riigigümnaasiumi Pärnu aastatega väljakujunenud koolivõrku: raske oleks sellele leida kohta ja põhjendust.

„Julgen öelda, et Pärnu koolivõrk on praegu väga optimaalne ja korras: meil on väga tugevad gümnaasiumiklassid, lastel on valik, kuhu minna,” ütles abilinnapea.

Vastuseks imekspanule, milleks võtta puhta gümnaasiumi baaskooliks gümnaasium, mis aastaid olnud riigieksamite tulemuste põhjal koostatud pingerea tagumises pooles, ütles Mets: „Mulle siiski meeldib väide, et kes õppida tahab, saaab igal pool õppida. See, et koolis on ainult gümnaasiumiklassid, ei eelda, et ta peab ilmtingimata olema linna parimate riigieksamitulemustega kool.”

Ruumi ka Sütevakale

Kindlasti kõneleb Hansagümnaasiumisse puhta gümnaasiumi rajamise kasuks see, et Olev Siinmaa 1937–1938 projekteeritud ja 1941. aastal valminud hoone renoveeriti mõne aja eest just gümnaasiumi tarvis. Otstarve on leitud kooli 1998. aasta 1. septembril avatud algklasside majalegi: seal hakkavad ülejärgmisest õppeaastast tööle Sütevaka humanitaargümnaasiumi avatavad algklassid.

„Minu meelest on see hea otsus, eriti arvestades Sütevaka potentsiaali gümnaasiumi ja pro-gümnaasiumi osas,” tõdes Mets. „Aga Sütevaka maja on väike ja nii on praegu kokkulepped sellised, et Sütevaka algklassid saavad 2012/2013. õppeaastast enda valdusesse Hansagümnaasiumi väikese maja: esimesel aastal avatakse ainult esimene klass, järgmisel lisandub teine, siis kolmas. Selline otsus on tehtud.”

Kolm kooli tipus

Vaagides riigigümnaasiumi Pärnusse rajamise väljavaateid, leidis Pärnu pikima koolijuhistaažiga Rein Eglon, et see pole kiita mõte. Sama meelt oli Egloni kolleeg Koidula koolis Maia Erm. „See oleks tõeline tragöödia,” kõlas Ermi hinnang.

Mõlemad Koidula gümnaasiumi juhid avaldasid arvamust, et Pärnu koolivõrgu kallal ei ole tarvis vägivallatseda. Ehkki olemasolevat ideaalseks kiita oleks liig, pole vähimatki põhjust seda heast peast lammutama või ringi tegema hakata.

„Pole mõtet iriseda Pärnu haridussüsteemi kallal,” ütles Erm. „Väike Pärnu on ju aastaid pildil olnud: kogu aeg kolm kooli riigi 20 parema kooli seas. Kellel on veel midagi analoogset vastu panna? Ainult Tallinnal ja Tartul, millel ülikool taga. Kui me selle ära lõhume, siis me enam pildil pole.”

Koolivõrk peab säilima

Kõige vähem peaks tõtakaid ja läbi kaalumata samme ajendama hirm õpilaste arvu jätkuva kahanemise pärast.

Ermi väitel on vaja õpilaste-napid aastad üle elada ja koolivõrk toimimas hoida, sest 2006. aastast hakkas Pärnumaa sünnikõver jälle tõusma.

Samuti räägib koolivõrgu surkimise, sealhulgas uue kooli loomise vastu see, et lihtne on kirjutada paber õppeasutuse rajamise kohta, iseküsimus on koguda ühe katuse alla mõttekaaslastest õpetajad.

„Me näeme suurt vaeva, et Koidula kooli õpetajaskond oleks üks meeskond, aga me oleme ammu koos, oleme kokku töötanud,” nentis Erm. „Kui koguda inimesed linna pealt ja hakata neist meeskonda tegema … Tule taevas appi! Võimatu ei ole, aga see võtab väga palju aega.”

Paslik põhikooliks

Puhta gümnaasiumi rajamise idee suhtes oli Eglon väga skeptiline. Seda ütles ta end olevat juba ajast, kui Pärnus kerkis päevakorda klassikalise gümnaasiumi rajamine ja haridusjuhid saalisid Tartu vahet, võtmaks ðnitti Treffnerilt.

Samuti toidab koolijuhi kahtlusi gümnaasiumi koolihoone valik: kümme aastat omaaegses VI 8klassilises koolis töötanud Egloni hinnangul on Hansagümnaasiumi maja ideaalne põhikoolile. Parajalt suur ehitis, algklasside eraldi hoone, nüüd kiviviske kaugusel tehnika- ja tööõpetusmaja, õppekorpuse kõrval kergejõustikumaneež kehalise kasvatuse tundideks.

Remargi korras tuletas Eglon meelde, et enne kui valik Hansagümnaasiumi hoonele langes, käisid Margus Tammekivi ja Andrus Haugas temagi jutul, et äkki teeks klassikalise gümnaasiumi Koidula kooli hiidhoonesse.

Paraku vastas Eglon toonasele abilinnapeale ja linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale, et tema nõusolek on uue kooli loomiseks viimane, millega peaks arvestama. Kui ikka õpilaskoha maksumus tuleb üle mõistuse kõrge, on mõttekas idee edasisest arutelust välja praakida.

Eglon meenutas, et ta soovitas juba siis otsustajatel hoolega kaaluda puhta gümnaasiumi loomist, paraku ei leidunud kedagi, kes öelnuks: jah, jätame selle idee, teeme Hansast põhikooli, nagu see kunagi oli.

Pealegi on nii Egloni kui Ermi kinnitusel esimene tingimus, säilitamaks praegu tugevaks hinnatud Pärnu gümnaasiumide kõrget taset, head põhikoolid. „Kuni pole tugevat põhikooli, on jutt puhtast gümnaasiumist sõnakõlks,” väitis Erm.

Ometi tõdesid mõlemad Koidula kooli õpetajad, et nõudmiste latti langetamata on üha raskem gümnaasiumiklasse komplekteerida. Esialgu pole Koidulas siiski kavas sisseastumistingimusi muuta.

Arengukava realiseerimine

Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill ei näinud Hansagümnaasiumisse ainult gümnaasiumiosaga kooli loomises midagi imestamisväärset: see on aastateks 2004–2015 koostatud Pärnu linna haridussüsteemi arengukava ühe eesmärgi realiseerimine.

„Ütleksin, et Pärnu haridusvõrk on korrastatud: linnas on põhikoolid, on 1.–12. klassidega gümnaasiumid, on võimalikult laia valikut pakkuv ainult gümnaasium, see on Hansagümnaasium, on erakoolid,” tõdes Kikerpill.

Tahta ja loota, et Hansagümnaasium tõuseks riigieksamite tulemuste põhjal kohe riigis esimeste hulka, oleks direktori kinnitusel põhjendamatu optimism: muutused hariduselus ei sünni üleöö. Liiati on kurjast reastada koole vaid eksamitulemuste põhjal.

„Selleks, et õiglaselt analüüsida, tuleb teada sisu, teada, keda õpetatakse, kust need lapsed tulevad, mida pakutakse, kuidas ja milliseid uuendusi koolis tehakse, kuidas neid vastu võetakse, mismoodi need lastele mõjuvad,” lisas Kikerpill koolide hindamise alustesse hulga muid kriteeriume.

Puudus põhikoolist

Kindlasti tuleb Hansagümnaasiumi kaaludes arvestada kohustusliku gümnaasiumi riikliku õppekava täitmise kõrval seal pakutavat laia valikut valik- ja vabaaineid. „Seda teevad teisedki koolid, aga me ei tee seda eelkutseõppe, kutsekeskkoolina,” toonitas Kikerpill.

Puhta gümnaasiumi loomisega kaasnevad probleemidki. Eelkõige tulenevalt sellest, et koolist kaovad põhikooliklassid ehk võimalus kasvatada endale ise gümnasiste.

Kui oluline see on, tõestab Sütevaka soov avada oma kooli juures algklassid.

„Oleme uus koolitüüp, see on suur väljakutse,” hindas Kikerpill kujunenud olukorda.

Samal ajal ei ole kahanenud Hansagümnaasiumi direktori usk oma kooli tulevikusse. Liiati on õpetajad endale sihte seades suutnud sama sisendada õpilastesse. „Oleme saavutanud selle, et oleme õpetanud noori püstitama endale kõrge eesmärgi, ja näidanud, et seda saab saavutada ainult koostöös õpetajaga,” nentis Kikerpill. „Pinguta, ära pinguta poole jõuga!”