/nginx/o/2011/05/02/570548t1hf4c0.jpg)
Kärmete kätega naised sätivad Maranal aastasi kuuseistikuid, mis 160 kaupa kastidesse paigutatuna vastavalt tellimusele üle riigi sihtkohta sõidavad, et hakata istutuslangil kasvama väärikaks puuks.
Metsanädalal sebivad naised taimeaias
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
3. mai 2011, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kastis on kümme taime laiupidi ja 16 pikkupidi, pean vaatama, et juur oleks alt tasa ja latv terve, et ei oleks pruune laike ega umbrohtu, päevanorm on 40 kasti,” räägib Veera Merkulova, päästes jutu ajalgi potikestest kuuseistikuid ja neid enne pakendamiskasti asetamist hoolikalt üle vaadates.
Kuusk, mänd, kask
AS Eesti Metsataime taimlas hakkas kibekiire kuuse-, männi- ja arukaseistikute sorteerimine, pakendamine ja laadimine juba enne jüripäeva.
Riigimetsa majandamise keskus vajab Maranalt ligi nelja miljonit taime ja tegevdirektor Tõnu Reim ütles, et vajadus aina suureneb. Seepärast täidabki Eesti Metsataim kevadsuvise raierahu ajal eelkõige riigimetsa majandajate tellimust ega saa kuigivõrd teiste tellijate soove täita.
Viiele kilekasvuhoonele, kus sirguvad suletud juurekavaga metsataimed, on kerkinud talvega lisaks kuues, milles rohetab esimene kuusekülv.
Ühes kasvuhoones võrsunud taimedest saab kasvama panna 170 hektarit metsa.
Hiiglaslike kilekuplite vahel askeldab paarkümmend naist, kummargil taimekastide ja -platside juures. Maranal pole vahet, kas on rahvusvaheline metsa-aasta (nagu 2011) või ei, siin on kevadest sügiseni ja talv läbi tööd rohkem kui küll ja hooajal vajatakse lisakätepaare. Ainsad, kes päikesepaistel rabajatega rahul pole, on rohevindid ja teisedki värvulised, kes ei pääse harjumuspärasele toidulauale ligi.
“Linnud on meie peale tigedad, selline hädakisa oli, kui nägid, et võrgud on uste ees, aga nad tegid meile kurja, sõid seemned pealt ära,” selgitab Tõnu Reim põhjust, miks metsa varjus oli vaja sulissõpru korrale kutsuvaid meetmeid.
Varakevadest hilissügiseni rohetavad täisautomaatsed reguleeritava temperatuuriga kasvuhooned, kust väljasaadetud taimede asemel tehakse esimene külv märtsis ja teine juunis.
Reiu taimla
Ligi 40 kätepaari on metsaistutamise tippajal abiks riigimetsa majandamise keskuse Reiu taimlas, tööjuht Rein Anniko jutu järgi on neilt tellitud 1,1 miljonit kuuse- ja 1,6 miljonit männitaime.
“Maranal on suljustaimed, meil avajuursed, sellepärast lähevad Reiust istutamiseks nelja-aastased kuused ja kaheaastased männid, tänavused platsid jätame aastaks kesa alla ja külvame neile, mis aasta puhanud,” selgitab Anniko.
Metsanädal käes
Metsanädala üks ettevõtmisi on reedel riigimetsades toimuvad istutustalgud, mille sihtrühm on 6.-12. klassi õpilased. Nende ja täiskasvanute abiga pannakse riigimetsades tänavu kasvama 13 miljonit puud, millest ligemale pool on kuused.
Eile avas keskkonnaminister Keit Pentus Haapsalus kui 2011. aasta metsapealinnas üleriigilise metsanädala.
Homme toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses kutse- ja üldhariduskoolide õpilaste igakevadine metsanduslik orienteerumisvõistlus Tihemetsa koolimetskonna metsades. Osalejad panevad proovile vastupidavuse, looduse tundmise ja metsanduse eriala õpilased erialased teadmisedki.