Linnapea palus õhtujuhi naljade pärast suursaadikult vabandust

Õhtujuht Raivo Rätte tegi Soome Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontserdil piire kompivaid nalju nii kõigi põhjanaabrite kui Soome suursaadiku Kirsti Narineni üle. Foto: Mailiis Ollino

Üleeile õhtul Soome Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontserdil Pärnu kontserdimajas kõlanud õhtujuhi roppused panid eestlased õhku ahmima. Mõnigi lahkus saalist. Põhjanaabrid ei näinud solvumiseks põhjust.

Õhtujuht Raivo Rätte tegi õhtu jooksul hulga julgeid ja piiripealseid nalju, mis tema enda jutu järgi olid eneseiroonilised. Näiteks naljatles õhtujuht soomlaste kohta käivate stereotüüpide üle: jutuks tulid nii põhjanaabrite tüüpiline kehakuju kui toitumisharjumused.

Samuti tekitas külalistes ebamugavust olukord, kus Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen oli äsja pidanud särava kakskeelse kõne, kuid Rätte “kutsus suursaadiku vaibale”. Õhtujuht jutustas kõigi ees lugupeetud diplomaadile, kuidas tema alluvad olevat Patarei vangla seintele suguelundeid joonistanud ja diplomaadi numbrimärgiga auto aknast tagumikku näidanud.

Lavastust kontserdimaja keskrõdult jälginud Pärnu Postimehe ajakirjaniku Silvia Paluoja sõnutsi tõusis mõnigi inimene püsti ja lahkus saalist juba enne vaheaega.

Sisuliselt kohe, kui õhtujuht lavale astus, sai selgeks, et naljad hakkavad olema allapoole naba. Andres Laanemets

“See on nii-öelda sisenali,” selgitas Rätte oma etteastet. “Nali tuleneb sellest, et paar aastat tagasi kutsuti suursaadik Eesti välisministeeriumisse vaibale, keerasin sellele veits vinti peale ja naeruvääristasin seda.”

“Ütlen vaid üht: häbi oli!” ütles Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann. “Ma ei julgenud pärast Soome sõpradele otsagi vaadata.” Kuuskmanniga nõustub saalis paar rida eespool istunud Sütevaka kooli direktor Andres Laanemets.

“See oli ikka piinlik küll. Sisuliselt kohe, kui õhtujuht lavale astus, sai selgeks, et naljad hakkavad olema allapoole naba,” tõdes ta. “Pea kõik, kellega rääkisin, tundsid piinlikkust, et meie, eestlased, siin Pärnus nii seda juubelit tähistame.”

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius nentis, et tallegi ei meeldinud õhtujuhi väljaütlemised. “Ta üritas nalja teha, aga minu meelest ületas hea maitse piiri,” märkis ta. “Eriti arvestades, et tegemist oli Soome Vabariigi juubeli üritusega.”

Kontserdi vaheajal väljendas Kosenkranius suursaadikule kahetsust. “Ta rahustas mind maha ja ütles, et ärme puhu seda suureks,” meenutas Pärnu meer. “Ütles, et Romek, ära muretse, teinekord ikka juhtub!”

Kosenkranius mõistis, et Rätte ja Narinen on omavahel tuttavad. Nii sobinuks õhtujuhi jutt tema hinnangul ehk sõprade ringi või saunaõhtule. “Suure publiku ees, kellest paljud konteksti ei mõista, kukkus see halvasti välja,” arvas linnapea.

Rätte selgitas, et on sündinud Soomes ja mõlemad tema vanemad on soomlased, mistõttu tegemist oli suures osas enese üle nalja heitmisega. “Kõik naljad olid tehtud puhtast armastusest soomlaste vastu,” rõhutas ta.

Samuti oli õhtujuhi eesmärk süstida kuiva aktusemeeleollu veidi vabadust ja vürtsi. “Kui kedagi need naljad solvasid, palun tõesti vabandust,” lausus ta. “Samal ajal leian, et soomlaste huumor ongi eestlaste omast enesekriitilisem. Ehk on siin mängus kultuuride erinevus?” mõtiskles ta.

Ürituse korraldaja Kaija Rytkönen pakkus, et võib-olla ei mõistnud saalis olnud eestlased Rätte eneseirooniat, kuna peavad teda eestlaseks. “Nemad ei võtnud seda eneseiroonia, vaid mõnitamisena, mida see kindlasti ei olnud,” leidis ta. “Eestlastest on muidugi väga hooliv karta, et soomlased solvusid, aga see oli kõigest nali, millest keegi ei saanud aru.”

Rätte rõhutas, et tal olid vahetekstide suhtes täiesti vabad käed, ja palus korraldajaid mitte süüdistada. “Vastutan oma sõnade eest ise,” toonitas ta.

Ehkki etenduse lavastanud Barbara Lehtna ei kirjutanud õhtujuhile teksti ette, läks ta kohe pärast etendust suursaadikult vabandust paluma. Ta ei täheldanud suursaadiku solvumist.

Hiljem õhtusöögil vestles Lehtna olnust siinse Soome seltsi liikmetega. “Soomlased ütlesid, et võinuks olla pisut teistmoodi, aga nende eest ei pea eestlased solvuma, kuna nemad pole solvunud,” sõnas lavastaja.

Piiripealsed naljad ei pruukinud soomlasteni jõudagi: neile külastajaile, kes eesti keelt ei räägi, jäid õhtujuhi repliigid nii ehk naa arusaamatuks. Näiteks tõdes Vaasa Pärnu seltsi soomlasest esimees Raimo Vahtera, kes valdab eesti keelt hästi, et väikse keelebarjääri tõttu ei saanud ta naljadest iga kord aru, mistõttu ei oska ta sõnavõttude õnnestumist või ebaõnnestumist kommenteerida. Vahtera rõhutas, et muu programmiga jäi ta igatahes väga rahule.