/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/03/25/3902943t1h01df.jpg)
Keskkonnaamet koristas lõppeval aastal reformimata riigimaalt 366 tonni tavalisi ja 39 tonni ohtlikke jäätmeid. Pärnus koristati vana garaažikooperatiivi ala.
Keskkonnaamet koristas Pärnust üle 30 tonni prügi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet korjas ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid tänavu viielt objektilt neljast maakonnast. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, rehve ja mööblit.
Pärnumaal koristati keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnutsi ära Lille tänava vana garaažikooperatiivi ala, kuhu aastaid oli jäätmeid ebaseaduslikult viidud. Pärnust veeti ära 19,58 tonni prahti: 5,96 tonni puitu ning 13,62 tonni ehitus- ja lammutusprügi.
"Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, kes peab saastaja kindlaks tegema. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab maaomanik metsaaluse puhtaks tegema. Reformimata riigimaa puhul on koristamiskohustus keskkonnaametil," seletas jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. "Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle kahe protsendi jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus."
Aastatel 2013–2017 on reformimata riigimaadelt ära korjatud ja käitlusesse suunatud ligikaudu 1300 tonni jäätmeid, kusjuures kolmel viimasel aastal on prügikogus olnud suurem.