Lääneranna mees leidis aiamaad kaevates üliharuldase muinasehte

Lääneranna vallas Ullastest leitud eelviikingiaegne sõlg. Foto: Mauri Kiudsoo

Mullu andis Lääneranna vallas elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud aiamaad kaevates. Teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

Arheoloog ja Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles, et Lääneranna valla mees leidis sõle Ullaste kandi aiamaad kaevates 5–7 aastat tagasi. Et tegemist võib olla ajaloolise esemega, hakkas mees arvama pärast seda, kui oli lugenud raamatut Eestist välja tulnud viikingiaegsetest hõbedaleidudest. Möödunud aasta alguses andis ta leiust arheoloogidele teada.

Kiudsoo jutu järgi on pronksist valmistatud ja kullatud ümmarguse sõle pealispinnal kujutatud nelja stiliseeritud looma, mis moodustavad haakristi. Ehte serv on kaunistatud palmikmustriga.

"Ehe on säilinud ideaalilähedaselt, ainult kinnitusnõel on puudu," märkis Kiudsoo.

Kiudsoo sõnutsi on Ullaste sõlg viikingiajal Ojamaa saarel rohkelt kantud karpsõle eelkäija. Seda tüüpi ehteid nimetatakse kas ümar- või ketassõlgedeks. Ta tõi esile, et seni on Läänemere idakaldalt samalaadseid eelviikingiaegseid ehteid leitud vaid Lätist Grobina kandist.

Need sõled on aga dateeritud eelviikingiaja teise poolde, olles seega sadakond aastat nooremad kui Ullaste ehe.

"Ullaste sõlg on selgelt pärit eelviikingiaja algusest ja tõenäoliselt aastatest 550–600," lausus Kiudsoo. "Teostuselt ja välisilmelt on Ullaste sõlg üks ilusamaid teadaolevaid eksemplare."

"Ullastest avastatud eelviikingiaegne sõlg on meie ajaloo seisukohalt kahtlemata ülioluline leid nii unikaalsuse astet, ajalist kuuluvust kui ka leiusituatsiooni silmas pidades. Juhatas ju nimetatud sõlg meile kätte kogunisti eelviikingiaegse sadama- või randumiskoha," ütles Kiudsoo.

Kiudsoo pidas võimalikuks, et ehe sattus rannikulähedasse vette laevu või paate lohistades. Ta märkis, et Tallinna ülikooli geoökoloogi Reimo Rivise hinnangul asus 1400 aasta eest merepiir selles piirkonnas nimelt sõle avastamispaigas.

"See, mis 600. aasta paiku Matsalu lahes õigupoolest toimus, jääb tõenäoliselt igavesti saladuseks. Tegemist võis olla nii skandinaavlaste rüüste-, kauba- või põgenemisretkega," seletas Kiudsoo.

Numismaatikakogu hoidja lisas, et põgenemine võis olla seotud Põhjalat aastail 536 ja 537 tabanud kliimakatastroofiga, mis tõi kaasa ojamaalaste väljarände.