/nginx/o/2018/01/11/7475921t1hdbb1.jpg)
Seoses tavatult suure sademehulgaga kuulutasid Eesti metsa- ja puidutööstuse liit ja erametsaliit riigi metsades välja eriolukorra, kuna märgades oludes metsatöid teha pole looduse suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.
Eesti metsades kuulutati välja eriolukord
11. jaanuar 2018, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustist alates on sademeid tulnud kolmandiku võrra tavapärasest rohkem. Sügisene sajune ja soe periood on kestnud märksa pikemalt kui harilikult: riigi ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine sajuhulk augustis 104, septembris 137, oktoobris 158, novembris 107 ja detsembris 146 protsenti normist. Peale selle pole keskmisest soojem talve algus (3,3 kraadi normist kõrgem) võimaldanud märjal pinnasel külmuda.
Rohked sademed põhjustavad metsades üleujutusi. Enamikus kohtades pinnas ei kanna ja suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud.
Sellest tulenevalt on metsatööd osutunud probleemseks ja kohati võimatuks. Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ja varu puhul hakkavad end ammendama. Raskes seisus on kõik sektoris tegutsejad, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.
Metsandussektor ei eelda riigilt finantsilist tuge, küll aga kinnitust, et valitseb eriolukord. Metsa- ja puidutööstus moodustab ligemale viis protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, tootes riigikassasse aastas teadus- ja haridusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ja olles tööandja umbes 40 000-le peamiselt maal elavale inimesele.
"Meie soov ei ole küsida riigilt finantsabi metsandussektorile ega eelda, et erakorraline seis annab iga lepingu puhul õiguse lepingulised kohustused täitmata jätta, kuigi mõnega võib see isegi nii olla. Küll ootame lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada," ütles erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.
Metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimehe Marek Kase sõnutsi ei ole märgades oludes aktiivne metsamajandmine looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.
"Olukord on eriti keeruline metsast palka saavatele inimestele. Need mõjud ei pruugi avalduda kohe, vihmaste olude tõttu oleme sunnitud töötama aladel, kus tavaliselt teeme töid kevadise sula ajal. See aga tähendab, et kevadel võib olukord veel raskemaks kujuneda," ütles Kase.
Eelkõige oodatakse mõistmist finantsasutustelt ja suurtarbijatelt, Euroopa Liidu toetusi menetlevatelt asutustelt ja sektori enda liikmeilt. Samuti paluvad liidud riigi kinnitust eriolukorrale, mis võimaldab ettevõtetel oma koostööpartneritele tekkinud olukorda selgitada.
Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid, tööstust. Pöördumisega kutsutakse kõiki asjaomaseid üles mõistvale suhtumisele erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud vajakajäämiste puhul.
Läti metsades kuulutati eriolukord välja aasta lõpus.