Veepuhastusjaam kutsub inimesi punastama

Neli aastat tagasi, kui Kalle Reisenbuk Pärnus Mõrra tänava reoveepuhastusjaamas pumplate operaatorina tööd alustas, poleks ta osanud arvata, et hakkab kunagi kollektsioneerima heitmete hulgast välja võetud tarbeesemeid.

Reisenbuki töö on jälgida Pärnu kümmekonda pumbamaja ja 70 väiksemat reoveepumpa arvutisüsteemis ning puhastada kaitsevõresid sinna sattunud olmeprahist. Pumpi käib ta puhastamas kaks korda päevas ja alati tuleb tal sealt välja tõsta asju, mille sattumine vetsupotti või settekaevu käib üle terve mõistuse ja paneb lausa punastama.

“Need on asjad, mis mitte kuidagi ei tohiks kanalisatsioonisüsteemi sattuda, aga satuvad, ja massiliselt,” sõnas Reisenbuk. Nüüd on ta pannud veepuhastusjaamas üles näituse, kus klaasi taga vitriinis on erisuguseid esemeid, mis reoveest välja õngitsetud.

Näituse idee on pakkuda inimestele vaadata, mida osa meist vetsupoti kaudu oma elust välja heita proovib.

Näituse idee on pakkuda inimestele vaadata, mida osa meist vetsupoti kaudu oma elust välja heita proovib.

Sealt leiab imepeent naistepesu ja meeste Calvin Kleini aluspüksid, euro tulekuga väärtuse kaotanud Eesti kahekroonised, millega kas trotsiks või inetuks naljaks arvatavasti taguotsa pühiti. Või tehti seda viimases hädas?

Kollektsiooni ehteks võib aga lugeda koduse relvasepa tehtud revolvrit, aga ka väikest A. le Coqi jalamatti ning hiljuti kanalisatsioonisüsteemist välja õngitsetud ja puhtaks pestud punast rinnahoidjat.

“Naiste püksikud, ka imepeeneid, ja sukkpükse tuleb tihedamalt ette, rinnahoidjaid vähem,” tähendas reoveepumplate operaator. “Kui need pumpadesse satuvad, lakkavad pumbad töötamast ja meestel kulub tunde, et need tööle saada.”

Kalle Reisenbuk, kes jälgib ja hooldab reoveepumpi, hakkas koguma kanalisatsioonist välja võetud esemeid, mis sinna sattuda ei tohiks, ja pani neist reoveepuhastusjaamas kokku püsinäituse, mida võib vaatama minna tasuta. Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Kuigi reoveepumbad on pumba­majades dubleeritud, pole Reisenbuki sõnutsi harvad juhused, kui mõlemad seadmed korraga rivist välja on viidud ja siis on paljudes kodudes häda käes, kuna vetsupotist ja kraanikausist ei voola vesi­ alla.

“Kanalisatsioonile kõige ohtlikumad on naiste tampoonid, millel on taga­ väga tugev nöörijupp ja kuna neid seikleb kanalisatsioonisüsteemis palju, saavad nad seal kokku, seovad end puntrasse, paisuvad ja on ohtlikud kogu­ torustikule,” jutustas Reisenbuk naiste hügieenitarvete seiklusi reoveesüsteemis.

Palju püütakse kanalisatsiooni kaudu vabaneda moppidest, karvastest pehmetest tolmu ja mustust imavatest puhastustarvetest.

“On ju ilmselge, et need jäävad kuskile süsteemi kinni,” lausus Reisenbuk.

Esineb lausa kuritegelikku prahtigi. Nii on hakanud viimasel ajal Side tänava peapumplasse nädalavahetustel kogunema väikeste tolmuimejate filtreid.

“Kust need täpselt pärit on, ei tea, aga nädalavahetustel koguneb neid pumpi kaitsvate võrede taha üle poole­saja,” rääkis Reisenbuk. “Täiesti arusaamatu lugu.”

Mõrra reoveepuhastusjaama näitus jääb avatuks ja täieneb ajapikku. Reisenbuk kinnitas, et päevaajal võib alati kohale tulla ja näitust vaadates inimeste tehtu pärast punastada. Ehk aitab näitus kanalisatsiooni sokutatud esemetest mõista, et reoveetorude ummistus jõuab kaarega tagasi meie majade haavatavamatesse kohtadesse: WCsse, pesuruumi ja kööki.