Pärnumaalt esitati erihooldekande teenuskohtade loomiseks kaks taotlust

Teele Talve
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakonnas leiab mitmeid kohti, mis pakuvad erihoolekande teenuseid, üheks neist ka Vändra sotsiaalmaja. 
Foto on illustreeriv.
Maakonnas leiab mitmeid kohti, mis pakuvad erihoolekande teenuseid, üheks neist ka Vändra sotsiaalmaja. Foto on illustreeriv. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Psüühika- ja intellektihäirega inimeste elamis-, õppimis ja töötamistingimuste parandamiseks laekus sotsiaalministeeriumile Pärnumaalt kaks taotlust.

Erihoolekande teenusekohtade nüüdisajastamise teises voorus esitati sotsiaalministeeriumile 30 taotlust: kolm taotlust teenusekohtade ümberkorraldamiseks ja 27 kohtade loomiseks. Pärnumaalt laekus taotlusi kaks, mõlemaga sooviti abi, tegemaks erihoolekande teenuskohti juurde.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik selgitab, et erihoolekande kohtade loomine ei tähenda tingimata uue hoone ehitust, vaid tegemist võib olla uute ruumide ostu ja kohandamise või renoveerimisega. Lepik sõnas, et kuna praegu ei ole teada, millised projektitaotlused rahuldatakse, ei saa ministeerium täpsustada, kuhu Pärnumaal uusi erihoolekande teenuskohti teha soovitakse.

"Erihoolekande nüüdisajastamisega loome psüühika- ja intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning toetame nende võimalikult iseseisvat hakkamasaamist," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Ministri sõnade kohaselt saavad inimesed, kes seni elanud pere hoole all, nii edaspidi paindlikuma teenuse. "See vabastab pereliikmed ülemäärasest hoolduskoormast, võimaldab neil minna tööle ja osaleda ühiskonnaelus. Kohalike omavalitsuse ja kogukondade pakutavad teenused on väga tähtsad."

Rahandusministeerium kontrollib lähinädalate jooksul projektide nõuetele vastavust ja vajaduse korral palub taotluste parandamiseks täpsustusi. Edasi suunatakse projektid valikukomisjoni, kes hakkab projekte hindama ja moodustab koondhinnete alusel projektide nimekirja. Vastavalt hindamise tulemustele ja Euroopa regionaalarengu fondi eelarvele koostab rahandusministeerium taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõplikud tulemused selguvad maiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles