:format(webp)/nginx/o/2018/02/28/7647431t1hdaa5.jpg)
Lihula kohvikutepäeva koordinaator Kristina Kukk jagas Kihnu muuseumis koolituspäeval kogemusi samasuguse ürituse korraldamisest.
Kihnu Keretäüs sai Lihulast head nõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2.–3. juunil toimub Kihnus esimene kodukohvikute päev Kihnu Keretäüs. Omapärane nimi tuleneb sellest, et Liivi lahe suurimal saarel öeldakse täis kõhu kohta "kere ond täüs".
Selleks, et tulevased kohvikupidajad teaksid, mis neid ees ootab ning mida niisugust üritust korraldades silmas pidada, kutsus Kihnu abivallavanem Taivi Vesik külla Lihula kohvikutepäeva koordinaatori.
Lihulas on kohvikutepäeva korraldatud kaks korda: esimesel aastal oli avatud 13 ja teisel 20 kohvikut. Vabatahtliku korraldusmeeskonna liikmete arv ulatus mõlemal korral üle 100. Üritust külastas tuhandeid inimesi.
Kukk andis Kihnus põhjaliku ülevaate kohvikutepäeva korraldamisest: meeskonna loomisest ürituse turundamiseni. Tekkis lennukaid ideid, mille tulemusel lepiti kokku, et üsna pea korraldavad kihnlased oma meeskonnas tutivärvimise õpikoja. Kihnlastele kohaselt on siin tegu sõnamänguga: Kihnu traditsioonilised pulmakaunistused on värvilised puidulaastudest tutid. Nimelt soovib Kihnu kodukohvikute meeskond selliseid tutte söögikohtade ehtimiseks kasutada.
/nginx/o/2018/02/28/7647433t1h4441.jpg)
"Kohvikutepäeva korraldamise üks edu võtmeid on ühtehoidev ja entusiastlik meeskond," selgitas Kukk ja lisas, et temal on vedanud, sest just niisugused inimesed Lihulas ongi. "Mul on hea meel, et koolitusel osalenud olid avatud ja toredad ning ma siiralt usun, et Kihnu esimene kodukohvikute päev õnnestub 100 protsenti."