Kohus mõistis koera vaklade pureda jätnud naise õigeks

Marge Arumäe poetas pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kergenduspisara. Foto: Urmas Luik

35aastasest Marge Arumäest võinuks saada Eesti kohtupraktikas esimene inimene, kes looma julma kohtlemise eest peab trellide taha minema. Prokuröri nõutud šokivangistust Arumäe siiski kandma ei pea, sest Pärnu maakohus mõistis naise õigeks.

Kohtupidamiskulud tuleb kanda riigil, teatas kohtunik Anu Tammeniit eile otsuse ettelugemisel. Arumäe pääseb ka Pärnu loomade varjupaigas looma raviks kulutatud ligi 10 000 krooni (640 eurot) hüvitamisest.

Süüdistatav palus abi jumalalt

„Kiidetud olgu issand!“ hõikas valjul häälel üle kohtusaali koos Arumäega otsust kuulama tulnud sõbranna, kes palus jumalakiitmist saalis kaamerat suristanud telereporterilgi jäädvustada ja Eesti rahvale näidata.

Jumalalt palus Arumäe abi varasematel kohtuistungitelgi. Viimasel istungil võttis ta lõppsõnaks pulti kaasa piibli ja tsiteeris sama teost mitmele lehele kirjutatud kõnes.

Arumäe, kes eelmistel istungitel ennast süüdi ei tunnistanud, tormas pärast õigeksmõistva otsuse väljakuulutamist kohtusaalis ajakirjanikest mööda ega jaganud ühtegi kommentaari.

Pärnu maakohus mõistis Arumäe eile õigeks kohtuasjas, mille järgi teda süüdistati looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel märkis kohus, et kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist Arumäe käitumine looma suhtes julmal viisil karistusseadustiku tähenduses, seega ei ole tema süüditunnistamine selle paragrahvi järgi objektiivse koosseisu puudumise tõttu võimalik.

Kohus märkis, et subjektiivsest küljest eeldab karistusseaduse paragrahv, mille järgi Arumäed süüdistati, tahtlust. Kohtu teatel on süüteokoosseis täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus Arumäe käitumises tahtlust aga ei tuvastanud.

Otsus polnud üllatav

Prokurör Küllike Kask ütles, et kohtu iga õigeksmõistev otsus on alati veidi ootamatu, kuid nentis, et karistusseadustiku looma julma kohtlemise paragrahvi järgi esitatud süüdistuses on Eesti kohtutes varemgi õigeksmõistvaid otsuseid langetatud.

Kase sõnutsi otsustab ta, kas kaebab otsuse edasi, pärast kohtu motiveeritud otsusega tutvumist. „Tahan teada, millisel veendumusel kohus sellise lahendini jõudis,“ märkis prokurör, kes on kindel, et Arumäe teol on kuriteo tunnused. „Tahtluse moment on kohtuotsuses kindlasti lahti kirjutatud.“

Kase jutu järgi on paragrahv 264, mille järgi Arumäele süüdistus esitati, karistusseaduses ainus pügal, mis looma piinamist või julma kohtlemist käsitleb. „Teisi paragrahve selle kohta karistusseadustikus pole,“ tõdes ta. Loomapidamisnõuete rikkumise kohta on mõni paragrahv veel loomakaitseseaduses, mille järgi süüdimõistmisel ootab rikkujat karistus väärteo eest. Muudes õigusaktides looma halba kohtlemist käsitletud ei ole.

Vaglad vingerdasid haavades

Sündmused, mis Marge Arumäe looma julma kohtlemise süüdistusega kohtu ette viisid, rullusid lahti mullu 27. juulil. Tähelepanelik pärnakas märkas sel päeval ühes Turu tänava hoovis ketis Saksa lambakoera, kelle porilastest ümbritsetud vastsündinud kutsikas oli ema ketiulatusest väljas ja nuttis haledalt.

Pärnu loomade varjupaiga töötajaile avanes õõvastav pilt: nende ees lamas alatoidetud ja kurnatud koeraema, kelle tagakeha karvkate oli vettinud ja porine, karvade vahelt paistis punetust ning haavades vingerdasid vaglad.

Kuudist leiti vaevu hinges püsiv porilaste ja vakladega kaetud kutsikas. Teine koerapoeg leiti õuest surnuna.

Koerte omanikega varjupaiga töötajatel kohtuda ei õnnestunud, sest pererahvas oli puhkusereisil.

Vaklade puretud koeraema oli nii kurnatud, et ise ta liikuda ei suutnud. Loomakaitsjad sõidutasid koera abi saamiseks loomakliinikusse.

Loomade varjupaiga töötajate kirjelduse kohaselt oli koera kehakaal arsti juurde jõudes üksnes 19 kilogrammi ja tema kehatemperatuur oli ägedast põletikust 39,6 kraadi. Loom oli tagakäppadest poole kehani paksult parasiite täis, nahk tumepunane, tulikuum ja vaglaauklik.

Koera vakladest puhastamiseks kulus kolmel töötajal neli tundi.

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kriminaalasja looma julma kohtlemise süüdistusega kohtusse mullu detsembris.

Süüdistus esitati Marge Arumäele. Tema abikaasa suhtes prokuratuur menetlust ei algatanud, sest selgus, et teist korda abielus Marge Arumäe muretses koera eelmise abikaasaga ja uus mees seaduse silmis omanikuna koera eest ei vastuta.

Süüdistuse kohaselt jättis naine mullu suvel puhkusele sõites oma äsjapoeginud haige koera koos kutsikatega järelevalveta. Koeral tekkis emakas põletik ja ta vajanuks kohe ravi.

Näljast ja veepuudusest tekkinud organismi üldise kurnatuse tõttu ei suutnud koer imetada oma kutsikaid, seetõttu üks kutsikaist suri ja teine tuli veterinaararstil eutaneerida.

Prokuratuuri teatel rikkus süüdistatav koera hooletusse jättes nii loomakaitseseaduse kui lemmiklooma pidamise nõuete mitut paragrahvi ja pani oma tegevusetusega toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil.

Paranenud koer uues kodus

Eesti loomakaitse seltsi mullu sügisel korraldatud veebiküsitlusel valisid hääletajad koera ja tema kutsikate hooleta jätmise juhtumi 2010. aasta kõige loomavaenulikumaks teoks.

Saksa lambakoer Claudia, kes varjupaigas sai nimeks Liliette, on pärast vintsutusi kosunud ja leidnud endale väljaspool Pärnumaad uue kodu, kus teda tõesti armastatakse. Koera haavad on paranenud, karvkate kasvab mühinal ja kehakaal on taastunud. Pärnu loomade varjupaiga andmetel on koerapreili äärmiselt kuulekas hasartne sportlane, heatahtlik ning usaldav kõigi ja kõige suhtes.