Eesti seenehuvilised tuuritasid Tihemetsas

Mitme tunnustatud Eesti seeneraamatu autorid harrastusmükoloog Vello Liiv (vasakul) ja bioloogiadoktor Kuulo Kalamees Tihemetsas kasvavaid kevadisi kogritsaid pildistamas. Foto: Värdi Soomann

Eesti mükoloogiaühing korraldas oma igakevadise seenelaagri seekord Pärnumaal Tihemetsa kandi metsades seenejahti pidades.

Kõikjalt Eestist kokkusõitnud seenehuvilised väisasid Tihemetsa ja Allikukivi parki, Kärsu õpperada, Järveotsa tammikut ja muid võimalikke seenekohti. Laagris osalenud harrastusmükoloogist pärnakas Ilmar Lumiste rääkis, et varasemate kevadlaagritega võrreldes leiti tänavu päris palju seeni.

Kõige levinumate ja paremini inimeste söögilauale kõlbavate kevadseentena nimetas Lumiste kogritsaid, mürkleid ja kurreleid.

“Siinsetele inimestele teadmiseks, et kurrelite parim kasvukoht Eestis on Valgeranna mets,” sõnas Lumiste. “Varsti peaksid välja ilmuma kevad-võluheinikud. Mina leidsin neid paar aastat tagasi siinsamas Pärnu linnas ühe sanatooriumi kõrvalt.”

Ehkki kevadisi seeni kasvab Eestis suhteliselt vähe, võiksid huvilised soetada endale mõne värviliste piltidega seeneraamatu ja siis sammud metsa seada. Lumiste tõdes, et pildi järgi osutub seene määramine mõnikord üsna raskeks. “Aga igaks juhuks tasub kõrva taha panna reegel, et kui valgeid ja rohelisi seeni ei söö, jääd ellu,” teadis seenetark soovitada.

Kel õnnestub praegu metsast seeni leida, siis mürklid ja kurrelid tohib kupatamata pannile lüüa, kuid kogritsad vajavad enne korralikult keetmist: kupatada tuleb vähemalt 20 minutit. Siis lahustuvad mürkained vees. Kupatamata kogritsatest saadud mürgistus võib osutuda surmavaks. Samal ajal hinnatakse õigesti töödeldud kogritsaid väga maitsvateks söögiseenteks.

Kevad-võluheinik on Lääne-Eestis kohati üsna levinud ja kupatamata tarvitatav söögiseen. Nende korjamisel tuleb ilmtingimata meeles pidada, et juunis võib kohata nendega suhteliselt sarnaseid väga mürgiseid hiid-punalehikut ja punakat narmasnutti.

Nii tehtagu enne seente söömist täiesti selgeks, et tegemist on tõesti kevad-võluheinikuga.

Isegi palju aastaid seeni uurinud Lumiste sõnas, et Pärnust kevad-võluheinikuid leides võttis tal seente määramine omajagu aega ja nõudis kolleegiga nõupidamist.