/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2018/04/02/7744569t1h6e43.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas algatada jahiseaduse muutmise eelnõu, mis karmistab veelindude küttimise reegleid.
Veelindude tapatalgute lõpetamiseks muudetakse jahireegleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemide käsitluse aluseks on Eesti ornitoloogiaühingu kollektiivne pöördumine, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Pöördumises tehakse ettepanek paika panna iga jahilinnuliigi küttimise maht, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvu suhtes ja kehtestada päevas lastavate lindude arv jahipidaja kohta.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et tänane arutelu oli jätk kahele varasemale komisjoni istungile, kus lepiti kokku, et ornitoloogiaühing, Eesti jahimeeste selts ja keskkonnaministeerium töötavad välja konkreetsed seadusandlikud lahendused, et oleks tagatud Eesti jahinduse hea tava järgimine ja piiratud lindude massiline tapmine.
„Komisjon otsustas tehtud ettepanekute põhjal näha ette seaduse tasemel jahituristide koolitamise, et tagada välismaalaste seas jahinõuete täitmine. Jahiluba on võimalik saada alles pärast jahinduskoolituse läbimist,“ ütles Vakra.
Vakra lisas, et nõuded, mille alusel saab välisriigis antud kehtiva jahitunnistusega isik Eesti jahitunnistuse, samuti jahinduskoolituse, koolitaja, koolituse mahu ja korra tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu kinnitusel tuleb selgesti esitada jahilindude küttimise reeglid. „Vastutus on vaja panna eelkõige jahikorraldajatele,“ ütles Palling.
Jahikorraldaja peab täpselt teadma, keda on Eestis lubatud küttida, ja et lubamatu on ammu, õhkrelva ning jahikulli kasutamine. Samuti tuleb tunda peibutusvahendite tarvitamise reegleid. Veelinde ei tohi lasta töötava mootoriga veesõidukist.