Eesti Energia asus aukude artikli peale konkurente ründama Lisatud Andres Sõnajala kommentaar!

Tootsi Suursoo kinnistule kaevatud auk.

FOTO: Mailiis Ollino

Eesti Energia väidab, et Tootsi tuulepargi ja proovikaevamiste käigus tekkinud aukude teemaline artikkel põhineb enamjaolt konkurentide vandenõudel. Ajalehele tehtud pöördumises saavad kriitikat ettevõtjad, kes Eesti Energia tegevuse vastu on sõna võtnud.

Täna Postimehes ja Pärnu Postimehes ilmunud artikkel rääkis sellest, kuidas Eesti Energia tellis 2016. aasta lõpul Tootsi Suursoo kinnistule proovikaevamise, mille najal saab ettevõtte väita, et on kinnistul juba ehitamist alustanud.

Olgugi et aukude kaevamine töövõtja hinnangul maksis ehk mõni tuhat eurot, võib ehitamise alustamine tagada riigiettevõttele kümned miljonid eurod taastuvenergia toetust aastas. Konkurentide sõnutsi ähvardab selline olukord taastuvenergia turu välja suretada.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk selgitas pöördumises, et ehitustegevus kinnistul oli igati loogiline asjade käik, ja kritiseeris tuuleenergia ettevõtjatest konkurente.

„Konkurentidel, kellest kõige sõnakamad on olnud Nelja Energia, vennad Sõnajalad ning Raisneri esindajad Harry Raudvere ja Raigo Sõlg, tekkis vastuseis Tootsi projektile esimest korda 2016. aastal,“ selgitas Kuusk. „Siis sai neile selgeks, et Tootsi ammendunud turbamaardlasse rajatav tuulepark, mille Eesti Energia ehitab, alandab taastuvenergia toetusmäära, mida tarbijatelt kogutava raha eest makstakse tuuleneergia valdkonnale.“

Kuusk selgitas, et konkurendid on asunud arendust seetõttu takistama ja tema väitel on sellesse kaastatud meedia.

„Koomiliselt ja silmakirjalikult on käitunud vennad Sõnajalad, kes esialgu on nõudnud Tootsi tuulepargi aluse maa enampakkumisele panekut, pärast maa oksjonile panemist enampakkumise kohtus vaidlustanud ning samal ajal esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse saada Tootsi tuulepargi rajamiseks endale otsustuskorras eksklusiivne õigus,“ lausus Kuusk.

Samuti viitas Kuusk, et vennad rajavad Aidus tuuleparki, mis võimsuse poolest on võrreldav Tootsi tuulepargiga. „Kui eile saime Postimehest lugeda vandenõuteooriat, et elektrituruseaduses tehti muudatusi Eesti Energia kasuks, kuigi tegelikkuses tulenesid kõnealused muudatused Euroopa Komisjoni riigiabi loast, siis kahjuks jättis ajakirjandus uurimata, mida tähendavad riigikogus vastuvõetud muudatusettepanekud Sõnajalgade Aidu tuulepargile. Nimelt on vennad pingutanud, et nende Aidu tuulepark mahuks samuti kehtiva toetusskeemi alla,“ ütles ta.

Kuusk rõhutas, et kui Eesti Energial peaks õnnestuma viia lõpule Tootsi tuulepargi rajamine, tähendaks see automaatselt Sõnajalgade tuulepargile väiksemat taastuvenergia toetust.

Eesti Energial jagus kriitikat teistelegi ettevõtjatele.

„Suurema kärata käib praegu tuulepargi rajamine Ida-Virumaal Purtses, kus arendaja on Tartu Hoiu-laenuühistu, mille eestvedaja on Harry Raudvere, kes samuti sageli meedias vandenõuteoreetiliste sõnavõttudega esineb,“ kritiseeris Kuusk. „Ta väidab näiteks, et Eesti Energia suunab muu hulgas kaitseministeeriumi tegevust. Tänasest Postimehe loost saame lugeda, et Raudvere partner Raigo Sõlg arvab, et tegelikult suunab Eesti Energia ka sõltumatu põhivõrguettevõtte Eleringi tegevust. Terve mõistuse ja kriitilise mõtlemisega inimesed saavad aru, et selliseid väiteid ei ole tarvis isegi kommenteerida.“

Kuusk selgitas, et Eesti Energia toetab elektrituruseaduse muudatust, mille riigikogu eile vastu võttis. „Kuid senimaani tegutseme kõigile turuosalistele kehtivate mängureeglite järgi. Loodame, et ka ajakirjandus suudab teha uurivat tööd ega neela alla kõiki konkse, mis neile ette visatakse,“ lisas ta.

Eilne Postimees kirjutas, et tulevikus paneb Eesti tuuleenergia turu paika toetuste maksmise piir tootmismahule kuni 600 gigavatt-tundi aastas. Tootsi tuulepargi planeeritav 150 megavatti võimsust ehk toodanguna ligikaudu 450 gigavatt-tundi aastas moodustab kolmveerandi kogu turu mahust.

Tänane Postimehe ja Pärnu Postimehe artikkel tõi samuti esile, et lõviosa Eesti taastuvenergia tootmisest langeb nii Tootsi tuulepargi arenduse kui Nelja Energia ostuga Eesti Energia kätte, mille alusel saadakse lõviosa toetusestki.

Kuusk vaidles sellele väitele vastu. „2017. aastal toodeti Eestis sõltumatu süsteemihalduri Eleringi andmetel 1620 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Tootsi tuulepargi prognoositav aastane toodang on üle 300 gigavatt-tunni ehk vaid viiendik möödunud aastasest Eesti taastuvenergia toodangust,“ selgitas ta.

Eestis on püsti 139 tuulikut, millest 60 kuulub Nelja Energiale ja 49 Eesti Energiale. Tootsi on plaanis ehitada veel 46 tuulikut.

Andres Sõnajalg: Teisi alavääristada on räpane trikk

Andres Sõnajalg.

Artur Sadovski

Kahetsusväärne lugeda, kuidas monopolistlik riigiettevõte Eesti Energia sildistab kõiki erakapitalil põhinevaid tuuleettevõtjaid vandenõuteoreetikuteks – see on räpane trikk, millega teist poolt alavääristada. Kuna Eesti Energia esindaja esitas kommentaaris väiteid, mis pole tõesed, oleme sunnitud neile vastama.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk väitis, et erakapitali vastuseis Tootsi projektile hakkas 2016. aastal, kui eraettevõtjatele sai selgeks, et Tootsi ammendunud turbamaardlasse rajatav tuulepark, mille ehitab Eesti Energia, alandab taastuvenergia toetusmäära. See on vale!

Eesti Energia konkurendid hakkasid Tootsi projekti kriitiliselt suhtuma alles siis, kui riik teatas plaanist, et Tootsi tuulepargi maa-ala antakse Eesti Energiale poolmuidu – mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali, mis seejuures ei lähe riigiettevõttele maksma mitte ühtegi senti. Eraettevõtjad on Eestis enampakkumiste kaudu omandanud võrreldavate tuuleparkide maa-alasid mitu korda kallimalt, mistõttu leiti, et see on ilmne ülekohus, konkurentsiolukorra rikkumine ja riigiabi andmine. Oma õiguste kaitsmiseks pöörduti seetõttu kohtu poole.

Riik otsustas hirmus, et selline tegevus klassifitseerub riigiabi andmiseks, projekti katki jätta. Otsustati teha enampakkumine. Eraettevõtjad tervitasid ideed, kuid peagi selgus, et seegi oli Eesti Energia poole kallutatud. Enampakkumise teates toodi esile, et kinnistul on pooleli rajatised, viidates Eesti Energiale väljastatud ehituslubadele. Korrektne olnuks kõigile pakkujatele võrdsed tingimused seada, mitte aktsepteerida ilma omandi- ja kasutusõiguseta riigimaal Eesti Energia tehtud pinnasetöid, millega Eesti Energial on eesmärk taastuvenergia toetuse saajaks kvalifitseeruda.

Meile jääb tegelikult üldse arusaamatuks, kuidas saab Eesti Energia ehitada juba Tootsi maa-alale rajatisi, kui maa ei kuulu veel neile. Nad on nii jultunud ja kindlad, et saavad sinna pargi rajada, et veel hiljuti alustas Elering sinna nende tellimusel alajaama ehitamist.

Milles on probleem? Viimastel aastatel pole Eestis suuremaid tuuleparke rajatud, sest riik on seda jõuga takistanud. Eraettevõtjate arendustele on pandud pidur peale. Kaitseministeerium on enamikus osas Eestist, sealhulgas sisemaa suunas radarite vaatevälja jäävatel aladel, v.a Tootsi tuulepargi piirkonnas, kehtestanud karmid kõrguspiirangud, mis ei võimalda tuuleparke rajada.

Ettevõtjad võitlevad Tootsi tuulepargi eest, kuna see on sisuliselt ainuke piirkond Eestis, kuhu tohib midagi rajada. Eraettevõtjad on väga huvitatud Tootsi tuulepargi tuulikutega hoonestamisest, aga konkurss peab olema aus ja läbipaistev ning kõigile osalistele võrdne. Ja siiani see ei ole nii olnud. See on tegelik põhjus, miks kohtus vaieldakse.

Me taunime, et Eesti Energia on läinud sildistamise teele: eraettevõtjaid nimetatakse silmakirjatsejateks, koomikuteks ja vandenõuteoreetikuteks. Selle jutuga on kahetsusväärselt kaasa läinud majandusministeerium ja see on lihtsalt labane. Vastupidi: eraettevõtjad loovad märkimisväärset tööstussektorit – tuuletehnoloogiatööstust, mis maailmas on ainulaadne, olemas vähestes suurriikides ja mille üle väike Eesti võiks uhke olla ning seda ka riik koos riigiettevõtte Eesti Energiaga.

Me loodame samuti, et ajakirjandus teeb uurivat tööd ja mõistab, kui kahepalgelisi sisukohti Eesti Energia esitab ja mida nad targu oma kommentaarides rääkimata jätavad.

Loe ka neid

Tagasi üles